Üleilmne suremus on mõnekümne aastaga vähenenud neljandiku võrra ({{commentsTotal}})

Tervislikud eluviisid tagavad nauditavama vanaduspõlve.
Tervislikud eluviisid tagavad nauditavama vanaduspõlve. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Hea uudis kõigepealt – natuke rohkem kui kolmekümne aastaga on maailmas toimunud epidemioloogiline muutus, nakkushaiguste oht on vähenenud ning inimkonna keskmine suremus on selle ajaga langenud 28 protsenti.

Iga päev tervise ja muidu uudiseid lugedes on kohati raske aru saada, milline on tervise ja meditsiini üldine olukord. Ühelt poolt näib iga päev tekkivat aina uusi raviviise. Jääb vaid imestada, miks meil üldse veel haigeid on. Teisalt aga tundub, et ka haiguseid tekib muudkui juurde, Zika viiruse puhang siin, Ebola levik seal ja vahepeal teevad kordusetteaste vanad vaenlased, näiteks hiljutine Siberi katku episood.

Sellepärast ongi hea astuda vahepeal sammuke tagasi ja heita pilk minevikku, et näha üldpilti. Washingtoni ülikooli tervisenäitajate ja hindamise instituut avaldas uuringu üleilmsest haiguskoormusest. Uuringus vaadeldakse aastatel 1990–2015 toimunud muutusi.

Eluiga on pikenenud

Vaadeldud ajaga on inimkond võitnud juurde seitse eluaastat. Tüdrukud võivad loota, et elavad 75-, poisid 69-aastaseks. Eeldatav eluiga on pikenenud pea kõigis riikides, väljaarvatud mõned üksikud, kus möllab sõda või haiguspuhang. Üleilmne suremuse vähenemine 28 protsendi võrra tuleneb osaliselt tänu sünnitajate ja vastsündinute tervise parandamisele ning nakkushaiguste ohjeldamisele. Praegu sündival lapsel on palju suurem tõenäosus ellu jääda kui 1990. aastal, kuna paranenud on hügieenitingimused ja toitumus.

Veel 1990. aastal olid eelmainitud probleemid kolmandiku surmade põhjuseks, kuid 2015. aastaks oli nende osakaal langenud 20 protsendini. Põhiosa nakkushaigustest põhjustatud surmadest moodustasid HIV/AIDS ning maalaaria ja kõigest kümne aastaga, alates 2005. aastast on nende põhjustatud surmad vähenenud 40 protsendi võrra, sünnitajate suremus on kahanenud 30 protsendi jagu.

Suremuse põhipõhjusteks elustiilivalikute ja vanadusega kaasnevad haigused

Riikide arenguga muutuvad ka haiguspõhjused, sünnitamise ning nakkushaigustega seotud surmade kahanemise loomulikuks tagajärjeks on vanaduse ja elustiiliga seotud mittenakkuslike haiguste tagajärjel suremiste arvu suurenemine. Praegu sureb nende hädade tõttu seitse inimest kümnest.

Kaks põhivaenlast on jäänud viimase kolmekümne aastaga siiski samaks, surmapõhjuste edetabeli esimesel ja teisel kohal on endiselt südame isheemiatõbi ning peaajuveresoonte haigused. Kolmandal ja neljandal positsioonil on toimunud muutus, kohad on vahetanud alumiste hingamisteede infektsioonid ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Südamehaigustesse suremiste arv on suurenenud.

Samal ajal on kasvanud ka Alzheimerist ja teistest dementsustõbedest tingitud suremine peaaegu poole võrra ning mõned vähivormid on muutunud samuti surmavamaks. Haigused, mida on pikka aega seostatud paremal järjel riikide elanikkonnaga, näiteks neeruhädad ja suhkurtõbi, on surmapõhjusteks aina sagedamini.

Riigi arengutase ei näita tingimata riikliku tervise taset

Riigi jõukus on elanikkonna tervislikus seisundis üheks tähtsaks teguriks, kuid see pole ainuke mõjur. Teadlased kasutasid sotsiodemograafilist indeksit (SDI), mis hõlmas haridust, sündivust ja sissetulekut, et analüüsida vaadeldavate piirkondade ning riikide eeldatavat eluiga võrreldes nende arengu tasemega.

Maailm tervikuna on teinud ootamatult suuri edusamme, kuid on mõned piirkonnad, näiteks Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa – peamiselt endised NSVL-riigid –, mis on madalama eeldatava elueaga, kui võiks loota nende SDI-tasemest. Piirkondade põhiprobleemiks on HIV ja AIDS ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

Tervena elatud aastate arv on kohati oodatust väiksem ka kõrge sissetulekuga riikides, näiteks Ameerika Ühendriikide 70 aastat tüdrukutel ja 67 aastat poistel on rikaste riikide seas kõige kehvem tulemus. Eesti on oma SDI-tasemega USA-ga samas kategoorias, kuid ka meie tervisenäitajad on kehvemad, kui riigi arengujärgust võiks loota. Teisalt on riike, mille SDI-st võiks järeldada kehvemat rahvatervise taset, aga kes on eeldusi ületanud, näiteks Hiina ja Etioopia.

Maailma elanikkonna pikeneva eluea tagajärjel on tervishoiusüsteemide aina suuremaks probleemiks kõrges vanuses inimeste elukvaliteedi tagamine ja tervena elatud aastate kasvatamine. Uuringu autorid leiavad, et arenenud riigid pole suutnud veel muutusega kohaneda, vananemisega seonduvate haiguste ravi ja ennetamine ei käi sama sammu vaevuste levikuga. Järgnevatel aastakümnetel tuleb keskenduda ülekaalust, kõrgest veresuhkrust, meelemürkide tarvitamisest ja õhureostusest tulenevatele tervisehädadele.

Toimetaja: Virgo Siil



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.