Lugeja küsib: kuidas täiskuu meie und mõjutab? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ovi Gherman/Creative Commons

Pühapäeval võis näha taevas taas täiskuud. ERR Novaatori lugejat huvitas aga, kas ja kui palju mõjutas mõnel pool isegi superkuu nime teeninud nähtus inimeste une pikkust ja kvaliteeti. Novaatori palvel lahkas küsimust Šveitsi kronobioloogia keskuse direktor Christian Cajochen.

Lihtne vastus on, et teadlased pole veel selles kindlad. Selle üle veel vaieldakse. Kuid kui vaatasime mõne aasta eest tagantjärgi meie laboratooriumis uneuuringute käigus kogutud andmeid, et püüda sellele küsimusele vastata, siis üllatuslikult selgus, et kuufaasid avaldavad meie unele tõepoolest mõju. Vähemalt oli nende vahel korrelatsioon. Kui uurimisalused sattusid väisama meie laborit täiskuu faasi ajal, polnud nende une kvaliteet sedavõrd hea kui näiteks noorkuu ajal. Samale on viidanud ka mõned teised uuringud, ent üheselt pole seda hetkel kerge tõestada.

Mida täiskuu täpsemalt inimeste unega tegi? Nägime muutusi peaaegu kõigis unenäitajates sh vähenes süva- ja REM-une pikkus, katsealustel kulus magamajäämiseks rohkem aega ja keskmiselt magasid uurimisalused 20 minutit vähem. Samuti oli inimeste endi arvates nende uni kehvem. See oli meie jaoks üllatav. Kui inimestelt laboratooriumis küsisime, kas nad on ise kuutsükli mõju märganud, siis oli vastus eitav.

Milliste mehhanismide kaudu Kuu potentsiaalselt inimesi mõjutaks? See on kõige raskem küsimus ja meil pole sellele head selgitust. See ei taandunud sirgjooneliselt lisavalgusele ja laboris polnud aknaid. Samuti ei kuulnud uurimisalused teistelt, millises faasis Kuu parasjagu oli jne.

Ühe spekulatsiooni kohaselt mängis valgus ikkagi mingit rolli – täheldasime, et täiskuu faasi ajal olid inimesed enne meie laborisse jõudmist aktiivsemad ja viibisid väljas rohkem aega.

_____

Paljud inimesed ei taha Kuu mõju uurida, kuna pelgavad, et neid peetaks kuutõbisteks. Kui küsida näiteks tänaval inimestelt, kas nad usuvad, et Kuu nende und mõjutab, vastavad pooled: ''Jah, muidugi'', mil teised ütlevad: ''Ei, kohe kindlasti mitte! See on lihtsalt suurepärane ettekääne, millega oma halbu harjumusi välja vabandada''.

_____

Teine selgitus võiks olla näiteks, et meie ajus tiksub endiselt nn kuukell, sest teistel, eriti mereloomadel on see olemas. Võib juhtuda, et kui me seda hästi kontrollitud laboritingimustes uurime, näeme ka sellega seonduvaid muutusi. Kuid hetkel on see puhas spekulatsioon, kuna me ei seosta kuukellaga inimeste puhul ühtegi konkreetset ajustruktuuri.

Kui suur oli vähemalt uurimuse põhjal Kuu mõju võrreldes näiteks enne uinumist siniste LED-ekraanide jõllitamisega? Üldiselt on efekt küllaltki samasugune, aga erinevalt kuutsüklite uuringust on õnnestunud teistel LED-e käsitlevates uuringutes tehtud järeldusi otseselt kinnitada. Kuu mõju uuringute puhul... kui vaataksid suuremaid kohorte, mis haaraksid näiteks tuhandet kodus magavat inimest, siis tõenäoliselt sa Kuu mõju ei märkaks, sest inimeste und mõjutab meie ühiskonnas sedavõrd palju tegureid, mis on Kuust tugevamad, alates võimalikust une puudujäägist, helifoonist ja kasvõi sotsiaalsest suhtlusest. Tõenäoliselt on võimalik selget signaali näha vaid labori hästi kontrollitud tingimustes.

Seega peaksime minu arvates mõju üheseks tõestamiseks tegema esmalt rohkem laborikatseid ja leidma seejärel anatoomilisel tasandil mehhanismi, mis une kvaliteeti Kuuga seoks



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.