Jaapani taimeke ei fotosünteesi ega puhke õide ({{commentsTotal}})

Jaapani teadlased on leidnud eriskummalise taime. Erinevalt suuremast osast muudest taimedest see taim ei fotosünteesi ja suuremast osast õistaimedest see taim ei õitse.

Kyushu saare lõunaranniku lähedal asuval tillukesel subtroopilisel Kuroshima saarekesel kasvav taim on pruunikat värvi, sest ei sisalda kuigivõrd klorofülli, mida kasutavad teised taimed fotosünteesil ehk päikeseenergiast toitumisel, sest taim saab kogu energia seentelt, kes elavad selle juurte küljes.

Selliseid seentel parasiteerivaid mittefotosünteesivaid taimi on olnud teada ennegi, näiteks orhideede seas ja mujalgi. Neid nimetatakse mükoheterotroofideks ja on väga haruldased.

Kobe ülikooli bioloog Kenji Suetsugu avastas neid taimi tänavu aprillis Kuroshima saare hämarast metsaalusest umbes sada isendit ja tegi kindlaks, et tegu on senitundmatu liigiga, millele pani nimeks Gastrodia kuroshimensis.

Suur oli ta üllatus, kui selgus, et lisaks mükoheterotroofiale paistab taim silma ka teise haruldase iseärasuse poolest, mille kohta käib teine peaaegu sama keerukas teadustermin – kleistogaamia. See tähendab, et kuigi taim liigitub õistaimede hulka, saab tegelikult hakkama õitsemata, sest isetolmlemine toimub sel õienupu sees ära. Õis avanema ei peagi ja puhkemata õiepungast võrsub kohe vili.

Ka selliseid taimi on teada teisigi, aga enamasti, näiteks kannikestel, on peale kleistogaamsete õite olemas ka täiesti tavalised kaunilt avanevad ehk hasmogaamsed õied. Gastrodia kuroshimensis on seega kahekordselt haruldane taim, mille avastamine ja ajakirjas Phytotaxa kirjeldamine on sellegipoolest haruldane sündmus, et botaaniliselt hästi läbi uuritud Jaapanist avastatakse tänapäeval uusi õistaimeliike, saati siis õietuid õistaimeliike üsna harva.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.