Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule ({{commentsTotal}})

Sõnapilv dokumendist "Teadus- ja arendustegevuse strateegia 2014-2020", mille üks eesmärk on jõuda teaduse rahastamisel ühe protsendini SKPst. Autor: ERR

Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

Eesti teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul pole PUT-ide ja IUTide süsteem oma eesmärke täies mahus täitnud. Kuna senisele süsteemile on ette heidetud liigset projektipõhisust, mis ei taga teadussüsteemi stabiilsust, siis püüab haridus- ja teadusministeerium selle muudatusega projektipõhisust vähendada ja pakkuda mitmekesisemaid teadusgrante.

Nii on kavas PUT-id ja IUT-id asendada järeldoktorandi-, stardi- ja rühmagrantidega.

„Senised TA-rahastuse [TA on teadus- ja arendustegevus - toim] põhiinstrumendid ehk TA-asutuste baasrahastus ja teadlaste ning uurimisrühmade uurimistoetused jäävad edaspidigi alles, samuti teised TA-rahastusinstrumendid. Küll on plaanis suurendada baasfinantseerimise mahtu konkurentsipõhise rahastusega võrreldes, et luua TA-rahastuse suurem stabiilsus,“ selgitas Andres Koppel.

Seega selle aasta lõpul, uue alguses PUT ja IUT taotlusvooru ei korraldata. Senised uurimistoetused kestavad kavandatud kujul lõpuni. Sellest võib olla tingitud ka ERR Novaatorini jõudnud mure teadlastelt, et IUT-id ja PUT-id kaovad.

„Uurimistoetuste kontekstis jäävad põhimõtteliselt alles kõik senised uurimistoetused, küll muutuvad nende nimetused ehk muutuvad PUT ja IUT nimetused, mahud ja kestused,“ seletas Koppel.

Andres Koppel ütles, et muudatuse tulemusena suureneb veidi ka uurimistoetuste kogumaht. Seda juba seetõttu, et praegune valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et teadusrahastus tõuseb aastaks 2020 ühe protsendini SKP-st.

See teadmine oli Andres Koppeli kinnitusel aluseks ka TA-rahastuse muudatuste kavandamisel. „On iseenesest mõistetav, et kui riigipoolne TA-rahastus suureneb, peavad ka TA-rahastuse instrumendid olema kujundatud parimal võimalikul moel nii, et teadus vastaks ühiskonna ja majanduse vajadustele.“

Muudatuste kavandamiseks kutsus Eesti Teadusagentuur 2016. aasta alguses kokku erinevate huvirühmade (Eesti Teaduste Akadeemia, haridus- ja teadusministeerium, ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, noorteadlased) eksperdid. Ühise töö tulemusena valmis „Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis“.

Uut kontseptsiooni on kavas teadlaskonnale tutvustada 8. detsembril Tartus toimuval konverentsil.



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.