Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule ({{commentsTotal}})

Sõnapilv dokumendist
Sõnapilv dokumendist "Teadus- ja arendustegevuse strateegia 2014-2020", mille üks eesmärk on jõuda teaduse rahastamisel ühe protsendini SKPst. Autor/allikas: ERR

Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

Eesti teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul pole PUT-ide ja IUTide süsteem oma eesmärke täies mahus täitnud. Kuna senisele süsteemile on ette heidetud liigset projektipõhisust, mis ei taga teadussüsteemi stabiilsust, siis püüab haridus- ja teadusministeerium selle muudatusega projektipõhisust vähendada ja pakkuda mitmekesisemaid teadusgrante.

Nii on kavas PUT-id ja IUT-id asendada järeldoktorandi-, stardi- ja rühmagrantidega.

„Senised TA-rahastuse [TA on teadus- ja arendustegevus - toim] põhiinstrumendid ehk TA-asutuste baasrahastus ja teadlaste ning uurimisrühmade uurimistoetused jäävad edaspidigi alles, samuti teised TA-rahastusinstrumendid. Küll on plaanis suurendada baasfinantseerimise mahtu konkurentsipõhise rahastusega võrreldes, et luua TA-rahastuse suurem stabiilsus,“ selgitas Andres Koppel.

Seega selle aasta lõpul, uue alguses PUT ja IUT taotlusvooru ei korraldata. Senised uurimistoetused kestavad kavandatud kujul lõpuni. Sellest võib olla tingitud ka ERR Novaatorini jõudnud mure teadlastelt, et IUT-id ja PUT-id kaovad.

„Uurimistoetuste kontekstis jäävad põhimõtteliselt alles kõik senised uurimistoetused, küll muutuvad nende nimetused ehk muutuvad PUT ja IUT nimetused, mahud ja kestused,“ seletas Koppel.

Andres Koppel ütles, et muudatuse tulemusena suureneb veidi ka uurimistoetuste kogumaht. Seda juba seetõttu, et praegune valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et teadusrahastus tõuseb aastaks 2020 ühe protsendini SKP-st.

See teadmine oli Andres Koppeli kinnitusel aluseks ka TA-rahastuse muudatuste kavandamisel. „On iseenesest mõistetav, et kui riigipoolne TA-rahastus suureneb, peavad ka TA-rahastuse instrumendid olema kujundatud parimal võimalikul moel nii, et teadus vastaks ühiskonna ja majanduse vajadustele.“

Muudatuste kavandamiseks kutsus Eesti Teadusagentuur 2016. aasta alguses kokku erinevate huvirühmade (Eesti Teaduste Akadeemia, haridus- ja teadusministeerium, ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, noorteadlased) eksperdid. Ühise töö tulemusena valmis „Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis“.

Uut kontseptsiooni on kavas teadlaskonnale tutvustada 8. detsembril Tartus toimuval konverentsil.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?