Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule ({{commentsTotal}})

Sõnapilv dokumendist
Sõnapilv dokumendist "Teadus- ja arendustegevuse strateegia 2014-2020", mille üks eesmärk on jõuda teaduse rahastamisel ühe protsendini SKPst. Autor/allikas: ERR

Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

Eesti teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul pole PUT-ide ja IUTide süsteem oma eesmärke täies mahus täitnud. Kuna senisele süsteemile on ette heidetud liigset projektipõhisust, mis ei taga teadussüsteemi stabiilsust, siis püüab haridus- ja teadusministeerium selle muudatusega projektipõhisust vähendada ja pakkuda mitmekesisemaid teadusgrante.

Nii on kavas PUT-id ja IUT-id asendada järeldoktorandi-, stardi- ja rühmagrantidega.

„Senised TA-rahastuse [TA on teadus- ja arendustegevus - toim] põhiinstrumendid ehk TA-asutuste baasrahastus ja teadlaste ning uurimisrühmade uurimistoetused jäävad edaspidigi alles, samuti teised TA-rahastusinstrumendid. Küll on plaanis suurendada baasfinantseerimise mahtu konkurentsipõhise rahastusega võrreldes, et luua TA-rahastuse suurem stabiilsus,“ selgitas Andres Koppel.

Seega selle aasta lõpul, uue alguses PUT ja IUT taotlusvooru ei korraldata. Senised uurimistoetused kestavad kavandatud kujul lõpuni. Sellest võib olla tingitud ka ERR Novaatorini jõudnud mure teadlastelt, et IUT-id ja PUT-id kaovad.

„Uurimistoetuste kontekstis jäävad põhimõtteliselt alles kõik senised uurimistoetused, küll muutuvad nende nimetused ehk muutuvad PUT ja IUT nimetused, mahud ja kestused,“ seletas Koppel.

Andres Koppel ütles, et muudatuse tulemusena suureneb veidi ka uurimistoetuste kogumaht. Seda juba seetõttu, et praegune valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et teadusrahastus tõuseb aastaks 2020 ühe protsendini SKP-st.

See teadmine oli Andres Koppeli kinnitusel aluseks ka TA-rahastuse muudatuste kavandamisel. „On iseenesest mõistetav, et kui riigipoolne TA-rahastus suureneb, peavad ka TA-rahastuse instrumendid olema kujundatud parimal võimalikul moel nii, et teadus vastaks ühiskonna ja majanduse vajadustele.“

Muudatuste kavandamiseks kutsus Eesti Teadusagentuur 2016. aasta alguses kokku erinevate huvirühmade (Eesti Teaduste Akadeemia, haridus- ja teadusministeerium, ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, noorteadlased) eksperdid. Ühise töö tulemusena valmis „Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis“.

Uut kontseptsiooni on kavas teadlaskonnale tutvustada 8. detsembril Tartus toimuval konverentsil.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Inimesed hukkuvad äikesetormide tõttu lõppkokkuvõttes siiski suhteliselt harva.

"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlased

Välk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.

Maa kuult vaadatuna.

Maad võib avastada mitmelt eksoplaneedilt

Mida küll eksoplaneetide asukad maakerast arvavad? Kas nad tunnustavad näiteks meie IT-alaseid saavutusi või hoopis naeravad meie rumalate turvaaukude üle? Selleks, et nad üldse midagi arvama saaksid hakata, peavad nad kõigepealt muidugi üldse teada saama, et maakera on olemas.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: