Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule ({{commentsTotal}})

Sõnapilv dokumendist
Sõnapilv dokumendist "Teadus- ja arendustegevuse strateegia 2014-2020", mille üks eesmärk on jõuda teaduse rahastamisel ühe protsendini SKPst. Autor/allikas: ERR

Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

Eesti teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul pole PUT-ide ja IUTide süsteem oma eesmärke täies mahus täitnud. Kuna senisele süsteemile on ette heidetud liigset projektipõhisust, mis ei taga teadussüsteemi stabiilsust, siis püüab haridus- ja teadusministeerium selle muudatusega projektipõhisust vähendada ja pakkuda mitmekesisemaid teadusgrante.

Nii on kavas PUT-id ja IUT-id asendada järeldoktorandi-, stardi- ja rühmagrantidega.

„Senised TA-rahastuse [TA on teadus- ja arendustegevus - toim] põhiinstrumendid ehk TA-asutuste baasrahastus ja teadlaste ning uurimisrühmade uurimistoetused jäävad edaspidigi alles, samuti teised TA-rahastusinstrumendid. Küll on plaanis suurendada baasfinantseerimise mahtu konkurentsipõhise rahastusega võrreldes, et luua TA-rahastuse suurem stabiilsus,“ selgitas Andres Koppel.

Seega selle aasta lõpul, uue alguses PUT ja IUT taotlusvooru ei korraldata. Senised uurimistoetused kestavad kavandatud kujul lõpuni. Sellest võib olla tingitud ka ERR Novaatorini jõudnud mure teadlastelt, et IUT-id ja PUT-id kaovad.

„Uurimistoetuste kontekstis jäävad põhimõtteliselt alles kõik senised uurimistoetused, küll muutuvad nende nimetused ehk muutuvad PUT ja IUT nimetused, mahud ja kestused,“ seletas Koppel.

Andres Koppel ütles, et muudatuse tulemusena suureneb veidi ka uurimistoetuste kogumaht. Seda juba seetõttu, et praegune valitsus on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et teadusrahastus tõuseb aastaks 2020 ühe protsendini SKP-st.

See teadmine oli Andres Koppeli kinnitusel aluseks ka TA-rahastuse muudatuste kavandamisel. „On iseenesest mõistetav, et kui riigipoolne TA-rahastus suureneb, peavad ka TA-rahastuse instrumendid olema kujundatud parimal võimalikul moel nii, et teadus vastaks ühiskonna ja majanduse vajadustele.“

Muudatuste kavandamiseks kutsus Eesti Teadusagentuur 2016. aasta alguses kokku erinevate huvirühmade (Eesti Teaduste Akadeemia, haridus- ja teadusministeerium, ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, noorteadlased) eksperdid. Ühise töö tulemusena valmis „Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis“.

Uut kontseptsiooni on kavas teadlaskonnale tutvustada 8. detsembril Tartus toimuval konverentsil.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.