Universumis leiduvate galaktikate arv osutus arvatust kümme korda suuremaks ({{commentsTotal}})

Hubble'i ultrasüvaväli.
Hubble'i ultrasüvaväli. Autor/allikas: NASA/ESA/H. Teplitz/M. Rafelski/A. Koekemoer/R. Windhorst/Z. Levay
{{1476438190000 | amCalendar}}

Vaadeldavas universumis leidub ligikaudu kaks triljonit galaktikat, seniarvatust enam kui kümme korda rohkem, näitab Hubble'i kosmoseteleskoobi ja mitmete teiste observatooriumite ülesvõtetel põhinev analüüs.

Eelmise 1996. aastal avaldatud hinnanguni jõudmiseks lasti Hubble'i kosmoseteleskoobil jälgida ka kõige kaugematest taevaavarustest pärinevate footonite püüdmiseks kümme päeva järjest ühte kitsukest taevariba. Ülipika säriaja tulemusel said pildile isegi Maast 12 miljardi valgusaasta kaugusel asuvat galaktikad. Tähekogumid loeti kokku ja eeldades, et universum on kõigis suundades laias laastus samasugune kui Hubble'i ülisügavas väljas, järeldasid astronoomid, et vaadeldavas universumis leidub umbes 120 miljardit galaktikat.

''Kuid inimesed ei mõelnud hiljem arvu tsiteerides sageli selle peale, et see peegeldab vaid Hubble'i vaatevälja jäävate galaktikate, mitte universumis leiduvate galaktikate koguarvu,'' selgitas uurimuse juhtivautor Christopher Conselice ERR Novaatorile antud intervjuus.

Muljetavaldavale arvule vaatamata valmistas järeldus kosmoloogidele peavalu. Galaktikatest jäi vajaka universumis leiduva aine tiheduse selgitamiseks. Puuduv aine kirjutati muu hulgas teleskoobi jaoks liiga tuhmide galaktikate, tumeaine ja galaktikate vahelises ruumis paikneva gaasi arvele. Möödunud kümnendi lõpus läbis Hubble'i teleskoop aga uuenduskuuri, mis võimaldas sellel märgata Maast 13 miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid galaktikaid.

''Uute andmete valguses teadsin, et meil on võimalik määrata esimest korda universumis leiduvate galaktikate arvu robustselt. Seda polnud aasta eest veel võimalik. Kui küsid minult, kas inimesed tänavalt peaksid uue hinnangu oma maailmapilti lisama, siis igatahes, kuigi ma olen muidugi uurimuse autor. Ma rõhutaksin seejuures, et tegu on alampiiriga ja tegelikult on galaktikaid veel palju rohkem,'' kinnitas Conselice.

Uute ülesvõtete alusel oli Nottinghami ülikooli astronoomidel võimalik leida selge seos galaktikate massi ja nende kauguse vahel. Tulemuste põhjal määras töörühm ka oletatava galaktikate arvu, mida pole võimalik märgata teleskoopide suurusest lähtuvate piirangute tõttu.

Conselice järeldab kolleegidega ajakirjas Astrophysical Journal ilmuvas töös, et vaadeldavas universumis leidub ligikaudu kaks triljonit galaktikat. Praeguste tehniliste võimaluste juures on neist otseselt vaadeldav umbes iga kümnes. Võimalusi avardab oluliselt Hubble'i kosmoseteleskoobi järglasest James Webbi kosmoseteleskoop, mis saadetakse kava kohaselt orbiidile 2019. aasta lõpus.

''Hetkel ei tea me aga tegelikult, kuidas vähemalt 90 protsenti universumi galaktikatest välja näevad. Meil on muidugi mõningaid ideid ja spagetikoletist me kindlasti ei leia, kuid ajalukku vaadates pole asjad olnud kunagi päris sellised, nagu sa oled eelnevalt oletanud,'' lisas astronoom.

Senikaua võib uus töö aidata aga paremini mõista galaktikate moodustumist ja evolutsiooni. Samal ajal tasub aga meeles pidada, et tänaseks on universumis leiduvate galaktikate arv miljardite aastate vältel toimunud ühinemiste tõttu kahest triljonist oluliselt väiksem.



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.