Lähitähel on plekitsüklid nagu Päikeselgi ({{commentsTotal}})

Meie Päikesele lähim täht Proxima Centauri on rohkem meie Päikese enese moodi, kui seni tundus. See on seesama täht, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel, mille juurest leitud suhteliselt üsna Maa-sarnasest planeedist teatasid astronoomid augustis.

Siis oli ka juttu, et täht Proxima Centauri ise on Päikesest üsna erinev: väike, tuhm ja jahe punane kääbustäht, Päikesest kümme korda väiksema massiga ja tuhat korda väiksema heledusega. Nüüd aga selgub värskest uurimistööst, et ühel üsna üllataval moel on Proxima Centauri vägagi meie Päikese moodi: sel on regulaarne plekkide tsükkel.

Päikeseplekkidest oleme kuulnud kõik, mõned neid ka näinud. Need on tumedad laigud Päikese pinnal, kus temperatuur on naaberaladest pisut madalam. Plekkide tekkimist ajendavad magnetväljad, mille aktiivsus kasvab ja kahaneb 11-aastase tsüklina.

Brad Wargelin Ameerika Ühendriikidest Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid on avastanud, et samasugune tsükkel ilmneb ka Proxima Centauril, ainult et perioodiga seitse aastat. Peale selle on Proxima Centauri aktiivsustsükkel Päikese omast ka palju ägedam. Aktiivsuse kõrghetkel on Proxima Centauri pinnast plekkidega kaetud tervelt üks viiendik.

Nii et selles mõttes võib veidi liialdades öelda, et Proxima Centauri on isegi veel rohkem Päikese moodi kui Päike ise. Ja juhul, kui planeedil Proxima b keegi elab, siis plekkide vaatlus teeb ta elu kindlasti põnevaks.

Wargelini ja kolleegide väited Proxima Centauri magnetväljade ja plekilisuse kohta tuginevad arvutustele, mis põhinevad tähe aastatepikkusel vaatlusel nähtava valguse, ning ultraviolett- ja röntgenkiirguse alas. Nad olid oma avastusest ise üsna üllatunud, sest punaste kääbuste siseehitus arvatakse Päikese omast üsnagi erinevat.

Üllatavad tulemused on avaldamist leidnud Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.