Lähitähel on plekitsüklid nagu Päikeselgi ({{commentsTotal}})

Meie Päikesele lähim täht Proxima Centauri on rohkem meie Päikese enese moodi, kui seni tundus. See on seesama täht, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel, mille juurest leitud suhteliselt üsna Maa-sarnasest planeedist teatasid astronoomid augustis.

Siis oli ka juttu, et täht Proxima Centauri ise on Päikesest üsna erinev: väike, tuhm ja jahe punane kääbustäht, Päikesest kümme korda väiksema massiga ja tuhat korda väiksema heledusega. Nüüd aga selgub värskest uurimistööst, et ühel üsna üllataval moel on Proxima Centauri vägagi meie Päikese moodi: sel on regulaarne plekkide tsükkel.

Päikeseplekkidest oleme kuulnud kõik, mõned neid ka näinud. Need on tumedad laigud Päikese pinnal, kus temperatuur on naaberaladest pisut madalam. Plekkide tekkimist ajendavad magnetväljad, mille aktiivsus kasvab ja kahaneb 11-aastase tsüklina.

Brad Wargelin Ameerika Ühendriikidest Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid on avastanud, et samasugune tsükkel ilmneb ka Proxima Centauril, ainult et perioodiga seitse aastat. Peale selle on Proxima Centauri aktiivsustsükkel Päikese omast ka palju ägedam. Aktiivsuse kõrghetkel on Proxima Centauri pinnast plekkidega kaetud tervelt üks viiendik.

Nii et selles mõttes võib veidi liialdades öelda, et Proxima Centauri on isegi veel rohkem Päikese moodi kui Päike ise. Ja juhul, kui planeedil Proxima b keegi elab, siis plekkide vaatlus teeb ta elu kindlasti põnevaks.

Wargelini ja kolleegide väited Proxima Centauri magnetväljade ja plekilisuse kohta tuginevad arvutustele, mis põhinevad tähe aastatepikkusel vaatlusel nähtava valguse, ning ultraviolett- ja röntgenkiirguse alas. Nad olid oma avastusest ise üsna üllatunud, sest punaste kääbuste siseehitus arvatakse Päikese omast üsnagi erinevat.

Üllatavad tulemused on avaldamist leidnud Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.Paneelmajade piirkonnad vajavad tähelepanu nii linnaplaneeringute kui ka investeeringute näol.
Doktoritöö: kaks tegurit, mis pikendavad paneelmajade eluiga

Eestis on ligikaudu 3000 raudbetoon-suurpaneelidest kortermaja, mis ehitatud möödunud sajandi teisel poolel, millest on praeguseks terviklikult renoveeritud kõigest vähem kui kümnendik. TTÜ doktoritöös tuuakse välja kaks tegurit, mis aitavad paneelmajade eluiga oluliselt pikendada.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Ülikoolid vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes

Nii maaülikool kui ka Tallinna ülikool vähendavad vastuvõttu bakalaureuseõppes, sest vähenenud on ka keskkoolilõpetajate hulk.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.