Lähitähel on plekitsüklid nagu Päikeselgi ({{commentsTotal}})

Meie Päikesele lähim täht Proxima Centauri on rohkem meie Päikese enese moodi, kui seni tundus. See on seesama täht, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel, mille juurest leitud suhteliselt üsna Maa-sarnasest planeedist teatasid astronoomid augustis.

Siis oli ka juttu, et täht Proxima Centauri ise on Päikesest üsna erinev: väike, tuhm ja jahe punane kääbustäht, Päikesest kümme korda väiksema massiga ja tuhat korda väiksema heledusega. Nüüd aga selgub värskest uurimistööst, et ühel üsna üllataval moel on Proxima Centauri vägagi meie Päikese moodi: sel on regulaarne plekkide tsükkel.

Päikeseplekkidest oleme kuulnud kõik, mõned neid ka näinud. Need on tumedad laigud Päikese pinnal, kus temperatuur on naaberaladest pisut madalam. Plekkide tekkimist ajendavad magnetväljad, mille aktiivsus kasvab ja kahaneb 11-aastase tsüklina.

Brad Wargelin Ameerika Ühendriikidest Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid on avastanud, et samasugune tsükkel ilmneb ka Proxima Centauril, ainult et perioodiga seitse aastat. Peale selle on Proxima Centauri aktiivsustsükkel Päikese omast ka palju ägedam. Aktiivsuse kõrghetkel on Proxima Centauri pinnast plekkidega kaetud tervelt üks viiendik.

Nii et selles mõttes võib veidi liialdades öelda, et Proxima Centauri on isegi veel rohkem Päikese moodi kui Päike ise. Ja juhul, kui planeedil Proxima b keegi elab, siis plekkide vaatlus teeb ta elu kindlasti põnevaks.

Wargelini ja kolleegide väited Proxima Centauri magnetväljade ja plekilisuse kohta tuginevad arvutustele, mis põhinevad tähe aastatepikkusel vaatlusel nähtava valguse, ning ultraviolett- ja röntgenkiirguse alas. Nad olid oma avastusest ise üsna üllatunud, sest punaste kääbuste siseehitus arvatakse Päikese omast üsnagi erinevat.

Üllatavad tulemused on avaldamist leidnud Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.