Lähitähel on plekitsüklid nagu Päikeselgi ({{commentsTotal}})

Meie Päikesele lähim täht Proxima Centauri on rohkem meie Päikese enese moodi, kui seni tundus. See on seesama täht, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel, mille juurest leitud suhteliselt üsna Maa-sarnasest planeedist teatasid astronoomid augustis.

Siis oli ka juttu, et täht Proxima Centauri ise on Päikesest üsna erinev: väike, tuhm ja jahe punane kääbustäht, Päikesest kümme korda väiksema massiga ja tuhat korda väiksema heledusega. Nüüd aga selgub värskest uurimistööst, et ühel üsna üllataval moel on Proxima Centauri vägagi meie Päikese moodi: sel on regulaarne plekkide tsükkel.

Päikeseplekkidest oleme kuulnud kõik, mõned neid ka näinud. Need on tumedad laigud Päikese pinnal, kus temperatuur on naaberaladest pisut madalam. Plekkide tekkimist ajendavad magnetväljad, mille aktiivsus kasvab ja kahaneb 11-aastase tsüklina.

Brad Wargelin Ameerika Ühendriikidest Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid on avastanud, et samasugune tsükkel ilmneb ka Proxima Centauril, ainult et perioodiga seitse aastat. Peale selle on Proxima Centauri aktiivsustsükkel Päikese omast ka palju ägedam. Aktiivsuse kõrghetkel on Proxima Centauri pinnast plekkidega kaetud tervelt üks viiendik.

Nii et selles mõttes võib veidi liialdades öelda, et Proxima Centauri on isegi veel rohkem Päikese moodi kui Päike ise. Ja juhul, kui planeedil Proxima b keegi elab, siis plekkide vaatlus teeb ta elu kindlasti põnevaks.

Wargelini ja kolleegide väited Proxima Centauri magnetväljade ja plekilisuse kohta tuginevad arvutustele, mis põhinevad tähe aastatepikkusel vaatlusel nähtava valguse, ning ultraviolett- ja röntgenkiirguse alas. Nad olid oma avastusest ise üsna üllatunud, sest punaste kääbuste siseehitus arvatakse Päikese omast üsnagi erinevat.

Üllatavad tulemused on avaldamist leidnud Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.