Gripihooaja algus: oktoober tõi üle 3000 haigestunu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Egert Kamenik/Postimees/Scanpix

Gripihooaaja alguseks loetakse oktoobrikuu algust. Seega läheb nüüd taas tõusuteele grippi haigestunute hulk. Gripihooaeg kestab järgmise aasta maikuuni.  

Gripihooaja esimesel nädalal 3.–9. oktoobrini haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 3151 inimest, see on 100 000 elaniku kohta 239,9 inimest. Haigestunute arv oli kaheksa protsenti väiksem möödunud aastast ja 18 protsenti väiksem 2014. aasta sama ajaperioodiga võrreldes.

Üle 44 protsendi haigestunutest olid lapsed. Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole.

Haigestumine oli seotud põhiliselt rinoviirusega. Rinoviirustega nakatanule on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Haigus põetakse läbi reeglina kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal 98 korral. Gripiviiruse levikut elanikkonna seas ei ole veel täheldatud, laboratoorselt kinnitati septembri algusest 2 A gripiviirust.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa piirkonna kõigis riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldatud, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse peaaegu kõikidest riikides.

Terviseameti gripikeskus tuletab meelde: praegu on õige aeg end gripi vastu vaktsineerida.

Vaktsineerimine on tõhusaim abivahend grippi haigestumise vältimiseks. Gripivaktsiin on ohutu ega põhjusta grippi haigestumist. Vaktsineerimise järgne haigestumine mõnda teise respiratoorsesse nakkusesse on juhuslik kokkulangemine, kuna respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viirusi on kümneid. 

Vaktsineerimine hoiab 30-70 protsendilise efektiivsusega ära pneumooniat ja hospitaliseerimist ning kuni 75 protsendilise efektiivsusega surmajuhte üle 65 aasta vanuste või kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulgas.

Gripp on tõsine nakkushaigus. Gripijärgsete tüsistuste ravi võib kesta nädalaid, võib lõppeda ka surmaga. Eestis haigestus eelmisel hooajal hinnanguliste arvestuste järgi grippi 70 000 kuni 75 000 inimest. Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeriti 970 inimest. Intensiivravi või reanimatsiooni vajas 69 inimest, 20 inimest suri grippi tõttu.

Just praegu on õige aeg end gripi vastu vaktsineerida. Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised (65+) ja inimesed, kes puutuvad kokku vanemaealistega või need kes põevad kroonilisi haigusi.

Küsi vaktsineerimisvõimaluse kohta oma perearstilt või nakkuskabinettidest. Vaktsineerimine on tasuline.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.