Ühe minuti loeng: mis on populism? ({{commentsTotal}})

Palju lihtsam on öelda, mida populism ei ole. Populism ei ole populaarsete, kuid muidu probleemsete poliitiliste otsuste tegemine. Kiiret pensionitõusu või tasuta ühistransporti lubav poliitik ei ole veel populist, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi politoloogia lektor Tõnis Saarts.

Küll on aga populist see, kes lubab ''riigi rahvale tagasi anda'' ja kõneleb veendult rahva nimel, vastandades end võimulolevale nn korrumpeerunud eliidile.

Kui katsume populismi määratleda, siis esimeseks tunnuseks ongi kujutelm, et ühiskonnas on kaks üksteisele vastanduvat ning ühtsete huvidega rühma: ''rahvas'' ja ''eliit''. Kusjuures rahvas peaks justkui demokraatia tingimustes valitsema, kuid korrumpeerunud eliit on neilt võimu käest võtnud ja kuritarvitab seda enda huvides.

Populistide eesmärgiks ongi võim rahvale tagasi anda ja nad on veendunud, et just nemad väljendavad poliitikas ehtsat ''rahva häält''.

''Rahvast'' ja ''eliiti'' võivad populistid defineerida väga erinevalt: vahel on need tavainimesed – nn 99 protsenti, vahel kindla identiteediga etniline kogukond (nt eestlased, või ''ehtsad eestlased''), jne. ''Eliit'' on aga enamasti võimulolevad poliitikud, kelle kohta väidetakse, et nad ei austa rahva tahet ja neil on ainult küüned enda poole.

Reeglina tulevad populistid tähelepanu köitmiseks välja ka ''maagiliste lahendustega'' kõneldes sellest, et keerulistele probleemidele on tegelikult lihtsad lahendused, mida omakasupüüdlik võimueliit ei ole seni tahtnud rakendada. Põgenikekriisi lahenduseks on müürid, vaesuse lahenduseks ülikõrged maksud rikastele, jne.

Kas populism on demokraatiale ohtlik? Tegelikult on populism demokraatia jaoks nagu kahe teraga mõõk, ta on ühelt poolt ülivajalik, aga liigses koguses surmav.

Nullpopulism ehk populistliku retoorika täielik puudumine on demokraatias kahtlemata probleemiks, sest kui demokraatia on rahva võim, kuid poliitikud enam üleüldse enam rahvast ei kõnele, vaid muutuvad tehnokraatlikeks ''exceli-inimesteks'', siis mingi hetk toimub paratamatult ühiskondlik plahvatus.

Teisalt, populism on demokraatlikku usalduskrediiti tugevalt õõnestav üritus, sest võimule saades muutuvad populistid peagi ise selleks samaks eliidiks ja ''establishmentiks'', mille vastu nad hiljuti võitlesid ning peavad ''maagiliste lahenduste'' asemel tegelema reaalpoliitikaga oma keerukuses.

Lisaks sellele on populistidel võimule tulles kalduvus eirata demokraatlikku võimutasakaale ja nad asuvad jõuliselt ründama selle aluseks olevaid institutsioone. Rahvajuhid peavad ju rahvaga otse suhtlema ja nende tahet ellu viima. Neid ei saa segada mingid vaheinstitutsioonid nagu parlament, kohtusüsteem, vaba meedia, jne. Seetõttu kaasneb populistide võimulesaamisega mitte demokraatia süvenemine, vaid murenemine.

Nii polegi populism jätkusuutlik strateegia. Demokraatia hädade ravimise ning rahva õnnelikuks tegemise asemel hoopis hävitab usku demokraatiasse ning rahvas saab taaskord petetud.

Eesti erakondade populistlikke strateegiaid uuritud ja seda võrdlevalt teiste Balti riikidega. Tuleb välja, et Eesti erakonnad on võrreldes oma Balti naabritega palju vähem populistlikud. Kuna uuring tehti mõni aeg tagasi, siis uute erakondade tulekuga on olukord ilmselt mõnevõrra muutunud.

Populism võtab väga erinevaid vorme ja nii kaua, kui on demokraatia, on ka populismi ja populiste.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.