Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne ({{commentsTotal}})

Bob Dylan
Bob Dylan Autor/allikas: AFP/Scanpix

Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

Ajakirjas The British Medical Journal ilmunud analüüsi lükkas käima aasta varem maailmameedias laineid löönud lugu Rootsis asuva Karolinska instituudi teadlastest, kes üritasid oma karjääri vältel sokutada eelretsentseeritud teadusajakirjadesse sedavõrd palju Bob Dylanile kuuluvaid laulusõnu kui võimalik. Enam kui 15 aastat varem alanud kihlveo esimeseks viljaks oli ajakirjas Nature Medicine ilmunud ülevaateartikkel ''Nitric oxide and inflammation: the answer is blowing in the wind''.

Laiahaardelisem analüüs näitab, et Dylanit hoidsid teadlased au sees juba kümneid aastaid varem. Näiteks ilmus aastal 1973 hariliku müürilooga õietolmu viljastamist käsitlev uurimus ''Knockin’ on pollen’s door: live cell imaging of early polarization events in germinating Arabidopsis pollen''.

Esimene Dylanile austust avaldav uurimus avaldati tõenäoliselt kaheksa aastat pärast Bob Dylani 1962. aastal välja tulnud omanimelist debüütalbumit ''Bob Dylan'' ajakirjas Journal of Practical Nursing. Sisule vastavalt kandis töö nime ''The Times They are a-Changin'''.

Pärast suhteliselt vaikset aega mehe karjääri esimestel kümnenditel hakkas Dylanile viitamine meditsiiniteadlaste seas hüppeliselt populaarsust koguma 1990. aastatel. Pole kindel, et kas selle taga olid 1980. aastate alguses laulus ''Don't Fall Apart on me Tonight'' kõlanud sõnad ''Ma soovin, et oleksin olnud arst, võibolla oleksin päästnud mõne elu, kes on kadunud, ...''. Analüüsi autorid peavad tõenäolisemaks Dylani laulude saatel üleskasvanud mässumeelset noorte teadlaste karjääri algust või teadusajakirjade juhtkirjade indekseerimises tehtud muutusi.

Kõige sagedamini kasutatakse tänaseks meditsiinikirjanduses laulupealkirju ''The Times They are a-Changin'' ja ''Blowin' in the Wind''. Neist esimesele oli 2015. aasta mai seisuga viidatud vastavalt 135 ja 36 korda. Kokku viidatakse teaduskirjandust koondavas andmebaasis leiduvates töödes Bob Dylanile 727 korda. Analüüsi autorite hinnangul on seda ühemõtteliselt ja sihikult tehtud vähemalt 213 korral.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?