Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne ({{commentsTotal}})

Bob Dylan
Bob Dylan Autor/allikas: AFP/Scanpix

Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

Ajakirjas The British Medical Journal ilmunud analüüsi lükkas käima aasta varem maailmameedias laineid löönud lugu Rootsis asuva Karolinska instituudi teadlastest, kes üritasid oma karjääri vältel sokutada eelretsentseeritud teadusajakirjadesse sedavõrd palju Bob Dylanile kuuluvaid laulusõnu kui võimalik. Enam kui 15 aastat varem alanud kihlveo esimeseks viljaks oli ajakirjas Nature Medicine ilmunud ülevaateartikkel ''Nitric oxide and inflammation: the answer is blowing in the wind''.

Laiahaardelisem analüüs näitab, et Dylanit hoidsid teadlased au sees juba kümneid aastaid varem. Näiteks ilmus aastal 1973 hariliku müürilooga õietolmu viljastamist käsitlev uurimus ''Knockin’ on pollen’s door: live cell imaging of early polarization events in germinating Arabidopsis pollen''.

Esimene Dylanile austust avaldav uurimus avaldati tõenäoliselt kaheksa aastat pärast Bob Dylani 1962. aastal välja tulnud omanimelist debüütalbumit ''Bob Dylan'' ajakirjas Journal of Practical Nursing. Sisule vastavalt kandis töö nime ''The Times They are a-Changin'''.

Pärast suhteliselt vaikset aega mehe karjääri esimestel kümnenditel hakkas Dylanile viitamine meditsiiniteadlaste seas hüppeliselt populaarsust koguma 1990. aastatel. Pole kindel, et kas selle taga olid 1980. aastate alguses laulus ''Don't Fall Apart on me Tonight'' kõlanud sõnad ''Ma soovin, et oleksin olnud arst, võibolla oleksin päästnud mõne elu, kes on kadunud, ...''. Analüüsi autorid peavad tõenäolisemaks Dylani laulude saatel üleskasvanud mässumeelset noorte teadlaste karjääri algust või teadusajakirjade juhtkirjade indekseerimises tehtud muutusi.

Kõige sagedamini kasutatakse tänaseks meditsiinikirjanduses laulupealkirju ''The Times They are a-Changin'' ja ''Blowin' in the Wind''. Neist esimesele oli 2015. aasta mai seisuga viidatud vastavalt 135 ja 36 korda. Kokku viidatakse teaduskirjandust koondavas andmebaasis leiduvates töödes Bob Dylanile 727 korda. Analüüsi autorite hinnangul on seda ühemõtteliselt ja sihikult tehtud vähemalt 213 korral.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.