Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne ({{commentsTotal}})

Bob Dylan
Bob Dylan Autor/allikas: AFP/Scanpix

Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

Ajakirjas The British Medical Journal ilmunud analüüsi lükkas käima aasta varem maailmameedias laineid löönud lugu Rootsis asuva Karolinska instituudi teadlastest, kes üritasid oma karjääri vältel sokutada eelretsentseeritud teadusajakirjadesse sedavõrd palju Bob Dylanile kuuluvaid laulusõnu kui võimalik. Enam kui 15 aastat varem alanud kihlveo esimeseks viljaks oli ajakirjas Nature Medicine ilmunud ülevaateartikkel ''Nitric oxide and inflammation: the answer is blowing in the wind''.

Laiahaardelisem analüüs näitab, et Dylanit hoidsid teadlased au sees juba kümneid aastaid varem. Näiteks ilmus aastal 1973 hariliku müürilooga õietolmu viljastamist käsitlev uurimus ''Knockin’ on pollen’s door: live cell imaging of early polarization events in germinating Arabidopsis pollen''.

Esimene Dylanile austust avaldav uurimus avaldati tõenäoliselt kaheksa aastat pärast Bob Dylani 1962. aastal välja tulnud omanimelist debüütalbumit ''Bob Dylan'' ajakirjas Journal of Practical Nursing. Sisule vastavalt kandis töö nime ''The Times They are a-Changin'''.

Pärast suhteliselt vaikset aega mehe karjääri esimestel kümnenditel hakkas Dylanile viitamine meditsiiniteadlaste seas hüppeliselt populaarsust koguma 1990. aastatel. Pole kindel, et kas selle taga olid 1980. aastate alguses laulus ''Don't Fall Apart on me Tonight'' kõlanud sõnad ''Ma soovin, et oleksin olnud arst, võibolla oleksin päästnud mõne elu, kes on kadunud, ...''. Analüüsi autorid peavad tõenäolisemaks Dylani laulude saatel üleskasvanud mässumeelset noorte teadlaste karjääri algust või teadusajakirjade juhtkirjade indekseerimises tehtud muutusi.

Kõige sagedamini kasutatakse tänaseks meditsiinikirjanduses laulupealkirju ''The Times They are a-Changin'' ja ''Blowin' in the Wind''. Neist esimesele oli 2015. aasta mai seisuga viidatud vastavalt 135 ja 36 korda. Kokku viidatakse teaduskirjandust koondavas andmebaasis leiduvates töödes Bob Dylanile 727 korda. Analüüsi autorite hinnangul on seda ühemõtteliselt ja sihikult tehtud vähemalt 213 korral.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Inimesed hukkuvad äikesetormide tõttu lõppkokkuvõttes siiski suhteliselt harva.

"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlased

Välk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.

Maa kuult vaadatuna.

Maad võib avastada mitmelt eksoplaneedilt

Mida küll eksoplaneetide asukad maakerast arvavad? Kas nad tunnustavad näiteks meie IT-alaseid saavutusi või hoopis naeravad meie rumalate turvaaukude üle? Selleks, et nad üldse midagi arvama saaksid hakata, peavad nad kõigepealt muidugi üldse teada saama, et maakera on olemas.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: