Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid ({{commentsTotal}})

{{1476426674000 | amCalendar}}

Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

Küsiti, mida ettevõtjad ootavad teadlastelt, mida teadlased ettevõtjatelt ja kuidas saaks riik seda suhtlust paremini toimima panna? Millised on ettevõtjate, teadlaste ja poliitikakujundajate vastastikused ootused selleks, et kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet ning teaduse ühiskondlikku rolli?

Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on selleks, et saavutada edukat koostööd ettevõtluse ja teaduse vahel, tarvis vahendajaid, kes lähendaksid kaht osapoolt teineteisele.

Soomere käis juba paar aastat tagasi välja mõtte, et teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja tõlke, kes aitaksid teineteise sõnumeid ja eesmärke mõista. Täna on tema sõnul tarvis astuda järgmine samm ning veelgi laiendada koostöö vahendamise võimalusi.

"Mul on hea meel, et see idee on üles võetud ning uus haridus- ja teadusminister on väga selgelt väljendanud, et me vajame tõlke teadlaste, ettevõtjate ja poliitikute vahel. Aga maailm liigub kiiremini, kui me oskame arvata ja laias maailmas on aru saadud, et tõlkidest enam ei piisa," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

"Me vajame parimas mõttes maaklereid, kes suudaksid mitte ainult tõlkida faktid ühest keelest teise, vaid ka seletada, mis on nende valiidsus, miks peab nimelt neid usaldama," lisas ta.

Telia Eesti asjade interneti valdkonna juhi Toomas Kärneri sõnul algab kõik soovist mõista.

"Teinekord tõesti jääb mulje, et oleks vaja tõlki vahele. Aga see sõltub motivatsioonist. Kui mõlemal pool on selge arusaam, miks nad seda tahavad teha, siis on sisemine tahtmine isegi kuulata rohkem teise poole väljendusviisi ja seda sügavamalt mõista. See kõik algab soovist mõista," rääkis ta.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt rääkis oma ettekandes, milleks ja missugust teadust on Eestil vaja. Lühidalt vastas Kitt oma ettekandes esitatud küsimusele: „No ikka sellist, mida annab rahaks teha.“

Robert Kitt tegi oma ettekandes järgnevad ettepanekud:

1. läheneda tuleb jõuliselt (rakendus)teaduse ning ettevõtluse struktuuri
Selleks tuleb näiteks suurendada Archimedese nutika spetsialiseerumise rakendusuuringuid ja luua teisigi sarnaseid. Lisaks tuleb suurendada baasfinantseerimist ning teha see sõltuvaks ettevõtluslepingutest. Praegu sõltub suur osa baasfinantseeringu saamisest ikkagi vaid kõrgekvaliteedilistest teaduspublikatsioonidest.

2. Viia kodanikuvastutus ka tudengini eriala valikul
Riigi kinni makstud kõrgharidus peaks samuti jõudma lepingulistesse suhetesse. Sh peaks saatma parimaid tudengeid maailma tipp-ülikoolidesse. „Ei ole olemas tasuta kõrgharidust, on olemas riigi poolt tasutud kõrgharidus,“ sedastas Kitt ning lisas, et riik saab sellisel juhul investeerijana suunata koolituslepingutega näiteks seda, mida tudengid õpivad. Lisaks – kas nad peavad seda just Eestis õppima või on võimalik saata tudeng stipendiumiga ka teistesse välismaa ülikoolidesse õppima?

3. Haridusmaastik vajab korrastamist.
Teadusinventuur vajab pidevat värskendamist ning ka ettevõtluses rakendamist, ülikoolidevahelist ühiskasutust. Lisaks viitas Kitt ka sellele, et dubleerivad õppekavad Eesti ja naaberülikoolides tuleb üle vaadata ning dubleerimist piirata.

4. Riigikapitalismist riigi osalusega kapitalismiks
Riigiettevõtete vähemusosalus ja võlainstrumendid tuleks noteerida Tallinna börsil. Noteerimata riigiettevõtete infot tuleks avaldada vastavalt börsi reeglitele. Tugi ettevõtete laienemisele väljapoole Eestist kas grantide või vähemusosaluste omandamise kaudu.  

 Tartu ülikooli bioinformaatika professor, akadeemik Jaak Vilo palus oma ettekande alguses vastata küsimustikule. ERR Novaator soovitab lugejailgi küsitlus täita, sest see virgutab mõtteid teadusrahastuse sisulise külje osas.

„Teadus ja kõrgharidus on teineteisest lahutamatud,“ rõhutas Jaak Vilo konverentsi temaatikat kommenteerides . „Teadus on hädavajalik kõrgharidusele, kõrgharidus omakorda hädavajalik heade inimeste koolitamiseks ettevõtetele. Hea koostöö aluseks on piisav kriitiline mass inimesi ülikoolides, kus on olemas tugev teoreetiline alus ja ressursid viia ellu suuremaid rakenduslikke projekte,“ kinnitab Jaak Vilo.

Jaak Vilo tõi oma ettekandes häid näiteid Eestist alguse saanud ettevõtetest, mis on algusest peale kasutanud suures mahus teaduspõhist arendust.

Häbikohana tõi ta aga sealjuures välja fakti, et näiteks doktoranditoetus on aastaid püsinud 400 euro kandis, mis kindlasti ei ole tööturu pakkumist arvestades konkurentsivõimeline ega motiveeriv tasu.

Ühe kohana, kus teadus panustab ühiskonda, tõi Vilo välja just inimeste koolitamise, mis on ilmselt suurim panus ühiskonda. Sestap rõhutas Vilo, et doktorantuur ja teadus peab olema au sees saama prioriteediks, sest just doktorantuuris koolitatakse nii tulevasi teadlasi-õppejõude kui ka võtmetähtsusega töötajaid keerukatele töödele.

Lisaks märkis Vilo, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on praegu kõigi teadusalade ja mistahes järgmise suure revolutsiooni lahutamatu osa.

AS Kodumaja arendusdirektori Elar Vildi sõnul peaks initsiatiiv koostööks tulema äriettevõtte poolt. „Samas peaks teadusasutuse praktilisi rakendusi puudutav uurimisvõimekus äriettevõtte jaoks olema kergesti mõistetav ning sellekohane info lihtsasti kättesaadav,“ lisab Elar Vilt.

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel on kindel, et kui teadlaste loodud tarkuse parem rakendamine ettevõtluse huvides oleks  lihtne ja mõne meetmega lahenduv küsimus, oleks lahendus ammu  leitud. „Ilmselgelt on tegemist mitme keeruka probleemiga, kus lahenduste otsimiseks on vaja kõikide osaliste – ettevõtjate, teadlaste ja poliitikute – ühist tarkust ja tahet,“ toonitab Andres Koppel.

Konverentsi korraldavad Eesti teadusagentuur, Rektorite nõukogu, Teaduste akadeemia ning haridus ja teadusministeerium koostöös riigikogu kultuurikomisjoniga.

Konverentsi ajakava:
10.00 – 10.20 Konverentsi avamine.
Maris Lauri, haridus-ja teadusminister
Laine Randjärv, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Tiit Land, Rektorite nõukogu juhatuse esimees, Tallinna ülikooli rektor

10.20 – 10.55 Milleks ja missugust teadust on Eesti ettevõtlusel vaja? Robert Kitt, Swedbank Eesti juhatuse esimees

10.55 – 11.15 Teadmusallikad ja nende kasutamine ettevõtte arengus. Elar Vilt, AS Kodumaja arendusdirektor

11.15 – 11.35 Riigi roll keeletehnoloogilise innovatsiooni arendamisel. Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

11.35 – 11.55 Kuidas infotehnoloogia valdkonna teaduse edendamine aitab kaasa ettevõtluse edendamisele. Jaak Vilo, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor

12.00 – 12.40 Kohvipaus

12.40 – 13.20 Teadmusallikate kasutamine
Satelliitseire andmed aitavad PRIA tööd efektiivsemaks muuta. Jaan Kallas, PRIA peadirektor
Ettevõtja väljakutse ning teaduse kasutamine selles. Toomas Kärner, Telia Eesti AS
Kas keeletehnoloogia loob ärivõimalusi? Arvi Tavast, riskiinvestor ja ettevõtja, arendab Qlaara-nimelist keeletehnoloogial põhinevat teenust/toodet

13.20 – 14.50 Arutelu: Millised on ettevõtjate, teadlasete ja poliitikute/poliitikakujundajate vastastikused ootused selleks, et kasvatada ettevõtete konkurentsiuvõimet ning teaduse ühiskondlikku rolli?
Urve Palo, riigikogu majanduskomisjoni liige; Jaak Vilo, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor; Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler; Elar Vilt, AS Kodumaja arendusdirektor; Tea Varrak, Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor.

14.50 – 15.00 Kokkuvõte

Toimetaja: Marju Himma, Merili Nael



Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.