Terrakotasõdalaste loomisel võis olla mängus kreeklaste käsi ({{commentsTotal}})

Autor: Ian Gampon/Creative Commons

Hiina kuulsate terrakotasõdalate loomiseks võisid inspiratsiooni ja näpunäiteid pakkuda Vana-Kreeka skulptorid, viitab rahvusvahelise töörühma juurdlus. Tulemused vihjavad, et Vana-Hiina ja Euroopa vahel oli otsekontakt juba ammu enne Siiditee kokkuleppelist valmimist.

Hüpotees rajaneb Hiinast Xinjiangi provintsist leitud eurooplaste pärilikkusainel ning inimsuuruste kujude ilmumise äkilisusel. BBC ja National Geographicu koostöös valminud dokumentaalfilmi valmimisega paralleelselt kogunenud uurimistulemused pole ilmunud aga veel eelretsentseeritavas teadusajakirjas, mis manitseb teatavale ettevaatusele.

Terrakotasõdalased avastati kohalike põllumeeste poolt Hiina ühe vanima ajalooga Xi'ani linna lähistelt 1974. aastal. Hiina esimest keisrit Qin Shi Huangi hauataguses elus kaitsma pidanud armee koosneb enam kui 8000 terrakota sõdalasest, 150 sõjaratsust ning 520 hobuse poolt veetavast 130 kaarikust. Sarnaseid terrakota kujudega täidetud kaevandeid on leitud ka mujalt Hiinast. Kujud jäävad oma detailsuselt ja suuruselt Qini armeele aga oluliselt alla.

Briti ja hiina teadlaste poolt juhitud töörühma hinnangul viitavad eurooplastele mõjule mitu tegurit. Nii terrakota sõdalased kui ka teised kuninglikust hauast päevavalgele tulnud pronksist luiged, kured ja pardid on valmistatud samas stiilis, kui samast ajaperioodist pärinevad Vana-Kreeka ja -Egiptuse kujud. Enne Qini mausolemi rajamist oli lisaks terrakota kujukese suurus tavaliselt vaid paarkümmend sentimeetrit, mis viitab ebaharilikult kiirele stiilimuutusele.

Samuti leidsid teadlased samast piirkonnast leitud skelettidest eraldatud mitokondriaalset DNA-d uurides, et see vastas mõnel juhul eurooplaste pärilikkusainele. Viimane vihjab, et toonased eurooplased võisid Hiinasse rännata, seal elada ja ka seal surra juba enne Hiina esimese keisri valitsusaega, sadu aastaid enne Marco Polo märksa kuulsamaid mereretki.

Töörühm avastas sama projekti raames maad sondeerides, et Qini mausoleum on ka arvatust oluliselt suurem, laiudes 98 ruutkilomeetril.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.