Uurimus: röntgenuuringute kasulikkusega kiputakse liialdama
Oktoobris juhitakse Maailma terviseorganisatsiooni algatusel üle kogu maailma rinnavähiga seonduvale temaatikale ning vajadusele avastada haigus võimalikult vara, et tagada inimestele võimalikult pikk eluiga. Uus analüüs viitab aga taaskord, et suuremahuliste sõeluuringute kasulikkuse määr pole sugugi selge.
Ajakirjas The New England Journal of Medicine ilmunud uuring põhineb aastatel 1975—2012 Ameerika Ühendriikide vähijuhtumite registrisse kantud juhtumitel. Täpsemalt huvitasid Dartmouthi kolledži meditsiiniprofessori Gilbert Welchi ja tema kolleege puhud, kus haigestusid rinnavähki enam kui 40-aastased naised.
Töörühma eesmärgiks oli välja selgitada, kas mammograafial põhinevad sõeluuringud aitavad avastada rinnavähki varem, millest johtuvalt peaks diagnoositama vähem ka suuremaid kasvajaid.
Analüüs näitas, et kuigi pärast mammograafia laialdasemalt kasutuselevõttu diagnoositi väiksemaid kui kahe sentimeetrise läbimõõduga kasvajaid 100 000 elaniku kohta 162 võrra rohkem, vähenes suuremate kasvajate avastamine 100 000 elaniku kohta vaid 30 võrra. Teisisõnu võis kasvaja varajane avastamine osutuda potentsiaalselt elupäästvaks igal viiendal juhul. Metastaatiliste ehk siirdeid organismi teistesse osadesse ajanud vähijuhtumite arv jäi samal ajal muutumatuks.
Töörühma hinnangul avastatakse seeläbi röntgenuuringuga sageli kasvajaid, mis poleks ohtlikuks osutunud ja viitab ülediagnoosimisele. Samal ajal on vähenud suremus rinnavähki alates 1990. aastatest analüüsi kohaselt ligikaudu kolmandiku võrra.
Kuna aga ellujäämus on paranenud võrreldaval määral nii üle kui ka alla 40-aastaste naiste seas, kellest viimaseid regulaarselt sõeluuringutele ei kutsuta, viitab see töörühma hinnangul pigem tulemuslikumale ravile. Nõnda peaks Welchi sõnul tuginema otsus sõeluuringuid väisata pigem isiklikul valikul.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa