Sage kanepi tarvitamine pole kontimööda ({{commentsTotal}})

Kanep. Autor: Nicolas Messyasz/Sipa/Scanpix

Need, kes kanepit tihti suitsetavad, riskivad luude hõrenemisega.

Sellisele järeldusele jõudis Edinburghi ülikooli teadlaste rühm. Uuringus võrreldi 200 regulaarselt kanepit tarvitavat inimest 114 tavapärase sigareti suitsetajaga. See on esimene kord, kui uuritakse kanepitarvitajate luustiku seisundit.

Uuringut juhtinud professor Stuart Ralston rääkis, et kanepi koostisosade mõju luurakkude toimimisele oli juba mõnda aega teada, kuid seni polnud selge, kuidas see täpsemalt mõjutab inimesi, kes regulaarselt kanepit tarvitavad.

Muuhulgas selgus, et 144 inimesel, kes kanepit pikemat aega ja sageli pruukisid, vähenes luutihedus viis protsenti ning suurenes luumurdude oht. Seevastu mittetarvitajate ning 56 mõõduka kanepitarvitaja vahel mingeid erinevusi ei täheldatud. Võib juhtuda, et sagedastel tarvitajatel suureneb osteoporoosi tekkimise ja luumurdude sagenemise oht.

Mõõdukateks kanepisuitsetajateks loeti uuringus need inimesed, kes olid elu jooksul vähem kui 5000 ehk ligikaudu ühe kanepipläru päevas tõmmanud, kuid tegelikult suitsetas uuringus osalenud keskmine mõõdukas tarvitaja vaid 1000 kanepisigaretti. Sagedasteks tarvitajateks loeti uuringus need, kes suitsetasid rohkem kui ühe kanepisigareti päevas, kuid ilmnes, et keskmine sagedane kanepi tarvitaja tõmbas elu jooksul enam kui 47 000 pläru.

Sagedaste tarvitajate rühmas esines sagedamini luumurdusid. Murdude põhjused pole praegu veel päris selged, kuid teadlaste rühm arvab, et põhjus ei peitu vaid liigtarvitamisega kaasnevas kohmakuses.

Võimalik, et luutiheduse vähenemine on seotud uuringu käigus tehtud teise tähelepanekuga: sagedased kanepitarvitajad olid võrreldes teiste valimirühmadega keskmiselt kõhnemad. See oli üllatav leid, kuna kanepi tarvitamist seostatakse sageli suurenenud söögiisuga. Seega võib pikema perioodi jooksul kanepi ohtra pruukimise tulemuseks olla hoopis isu vähenemine ning sama tegur, mis sagedased kanepitarvitajad saledamaks teeb, on seotud ka luude hõrenemisega.

Uuring ilmus ajakirjas The American Journal of Medicine.

Toimetaja: Virgo Siil



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.