Võimas aju ajab sagedamini haigutama ({{commentsTotal}})

Kasside haigutus kestab keskmiselt 1,97 sekundit. Autor: Nicholas Erwin/Creative Commons

Haigutamist on üle aegade peetud märgiks nii igavusest, hapniku puudujäägist kui ka teadvustamata empaatiast. Erinevate loomaliikide haiguste pikkust analüüsinud töörühm leiab, et see on tihedas seoses nende aju massi ja ajurakkude hulgaga, lisades tuge hüpoteesile, et tegevuse eesmärk võib olla aju jahutamine.

Haigutamine on loomariigis praktiliselt universaalne nähtus. Korraks suu avamine, näolihaste venitamine, silmade sulgemine, pea tahapoole kallutamine ja sügavalt sisse hingamine pole võõras ei lammastele, elevantidele, hiirtele ega hüljestele, rääkimata kassidest ja hobustest. Sarnast käitumismalli võib täheldada isegi lindude seas. Tegevuse eesmärk ja algpõhjus on jäänud salapärasemaks ning seda mitte ideede nappuse tõttu.

Näiteks nagu pea igaüks tunnistada võib, on haigutamine nakkav. Kuna sama on täheldatud pärdikute, koerte ja inimahvide hulgas, viitab see mõnede teadlaste hinnangul, et tegu on teadvustamatult empaatiavõime näitamisega. Hüpoteesi nõrgaks kohaks on aga tõdemus, et haigutamine on tavapärane ka üksildasema eluviisiga liikide seas.

Palju kindlamatel alustel ei seisa ka populaarne veres leiduva süsihappegaasiga seonduv selgitus. Kontrollitud tingimustes tehtud katsetes on leitud, et inimesed ei haiguta süsihappegaasi rikkas õhus sagedamini ja puhta hapniku hingamine ei aita ka haigutusi alla suruda.

Teiseks alternatiiviks on termoregulatsioon ja vajadus langetada aju temperatuuri. Haigutuste positiivset mõju on täheldatud hiirtega tehtud katsetes. Hüpoteesi põhjalikumaks kompamiseks leidsid New Yorgi osariigiülikooli teadlased eesotsas Andrew Gallupiga 109 looma näitel 19 loomaliigi haigutuse keskmise pikkuse. Valimisse kaasati liigid, mille puhul oli tänu 2005. aastal ilmunud tööle teada nende aju mass ja neuronite ligikaudne hulk nende ajukoores.

Analüüsist selgus muu hulgas, et hiirte haigutuste keskmine pikkus oli 0,8; koerte oma 4,8; ja inimeste oma 6,5 sekundit. Töörühm leidis, et haigutuste pikkus ei seostunud tugevalt loomade kehakaalu, lõua pikkuse ega suurusega, küll aga nende aju massi ja ajurakkude hulgaga. Näiteks oli elevantide ja kaamelite haigutus inimeste omast oluliselt lühem. Töörühm märgib, et inimeste kehatemperatuur on tüüpiliselt õhtuti kõrgem, mis seletaks ka, miks seostatakse haigutusi sageli unisusega.

Gallup nendib kolleegidega, et uurimus ei ütle samas midagi selle kohta, kas vajadus aju jahutada oli ka haigutamise evolutsiooniliseks algpõhjuseks. Samuti võib uuringu miinusena välja tuua analüüsi kaasatud suuremate ja targemate loomade nagu elevantide ja inimahvide vähesuse valimis.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidemaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.