Kuul kulub näo muutmiseks 80 000 aastat ({{commentsTotal}})

Ekslik arusaam, et Kuu on tehtud juustust, tugineb peale selle toreda taevakeha tihti kahkjaskollase värvitooni ka asjaolule, et Kuu pinnal on näha rohkesti kraatreid, mis meenutavad paljudes juustusortideski esinevaid auke. Nüüd tuleb välja, et Kuu pinnal on kraatreid tegelikult märksa rohkem, kui seni teatud, sest väikesed meteoorkehad pommitavad seda arvatust tihedamalt.

Eks umbes sama palju meteoorkehi pommitab ka meie maakera, aga meil põleb neist suurem osa atmosfääris ära. Kuul atmosfääri pole ja kõik kehakesed jõuavad kõik selle pinnani välja, lüües sellesse üha uusi ja uusi kraatreid.

Emerson Speyerer ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Arizona osariigiülikoolist kõrvutasid omavahel 14 000 pilti, mille on teinud Kuu ümber tiirutav Lunar Reconnaissance Orbiter ühtedest ja samadest kohtadest mõningaste vaheaegade järel. Nad lugesid piltidelt kokku tervelt 222 uut pildiseeria tegemise ajal tekkinud löögikraatrit läbimõõduga üle 10 meetri.

Neid kraatreid oli tervelt kolmandiku võrra rohkem, kui oleks võinud eeldada seni arvatud kraatrite tekkimiskiiruse põhjal. Suurima kraatri läbimõõt oli suisa 43 meetrit.

Speyerer ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et tänu arvatust tihedamale meteoorisajule seguneb ka Kuu pinnamaterjal arvatust hoogsamalt. Kui seni arvati, et kuutolmu 2—3 sentimeetri paksune pinnakiht segatakse täiesti läbi umbes miljoni aastaga, siis nüüd paistab, et see toimub enam umbes sada korda kiiremini ehk umbes 80 000 aastaga.

Kuid arvatust tihedama kivisajuga peavad arvestama ka tulevikus Kuule rajatavate asunduste elanikud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.