Kuul kulub näo muutmiseks 80 000 aastat ({{commentsTotal}})

Ekslik arusaam, et Kuu on tehtud juustust, tugineb peale selle toreda taevakeha tihti kahkjaskollase värvitooni ka asjaolule, et Kuu pinnal on näha rohkesti kraatreid, mis meenutavad paljudes juustusortideski esinevaid auke. Nüüd tuleb välja, et Kuu pinnal on kraatreid tegelikult märksa rohkem, kui seni teatud, sest väikesed meteoorkehad pommitavad seda arvatust tihedamalt.

Eks umbes sama palju meteoorkehi pommitab ka meie maakera, aga meil põleb neist suurem osa atmosfääris ära. Kuul atmosfääri pole ja kõik kehakesed jõuavad kõik selle pinnani välja, lüües sellesse üha uusi ja uusi kraatreid.

Emerson Speyerer ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Arizona osariigiülikoolist kõrvutasid omavahel 14 000 pilti, mille on teinud Kuu ümber tiirutav Lunar Reconnaissance Orbiter ühtedest ja samadest kohtadest mõningaste vaheaegade järel. Nad lugesid piltidelt kokku tervelt 222 uut pildiseeria tegemise ajal tekkinud löögikraatrit läbimõõduga üle 10 meetri.

Neid kraatreid oli tervelt kolmandiku võrra rohkem, kui oleks võinud eeldada seni arvatud kraatrite tekkimiskiiruse põhjal. Suurima kraatri läbimõõt oli suisa 43 meetrit.

Speyerer ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et tänu arvatust tihedamale meteoorisajule seguneb ka Kuu pinnamaterjal arvatust hoogsamalt. Kui seni arvati, et kuutolmu 2—3 sentimeetri paksune pinnakiht segatakse täiesti läbi umbes miljoni aastaga, siis nüüd paistab, et see toimub enam umbes sada korda kiiremini ehk umbes 80 000 aastaga.

Kuid arvatust tihedama kivisajuga peavad arvestama ka tulevikus Kuule rajatavate asunduste elanikud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: