Kristjan Port: koolid peavad õpetama inimeseks olemist ({{commentsTotal}})

Mida peaks koolis õpetama? Suures plaanis on koolide õpetuse sisu samasugune nagu vanaemade ja -isade aegu. Õppekavad on ümber ringi muutuvat maailma trotsinud suhteliselt hästi.

Keset infoallikate tühja kõrbe oli õpetaja nagu kraan, millest doseeriti võibolla alati mitte kõige janusematele ettenähtud teavet. Tänase inforuumi teadmiselätete sisu ja vormi paljusus meenutab pigem vihmametsa ning kättesaadavuse probleem on asendunud valikuküsimustega. Laste õppimise motivatsioon on ajatuks väljakutseks, aga see on alati lahenenud siis, kui tekib tõeline hädaolukord. Omandatakse ju kõige olulisemad tööalased teadmised ja oskused alles töökohal, enamasti ka kiiremini kui koolis.

Teabeallikate kättesaadavuse kõrval on vanavanemate ja isa-ema aegadega võrreldes dramaatiliseks muutuseks kõigi aegade ebastabiilsem tööjõuturg. Töövõtuperioodid lühenevad, tehakse mitut tööd samaaegselt, muutuvad töötegemise viisid ja nõudmised oskuste suhtes, raskusi on isegi lähiaja olukordade ettenägemisel ja nagu keegi lausus, eilsed teadmised ei lahenda enam tänaseid probleeme. Sestap on paratamatult raske planeerida turu vajadustele vastavaid õppekavasid ja kindlam on teha seda, mis on taganud edu siiamaani.

Sellest, mida koolides ei õpetata, saab aimu tänaste kooliealiste ja tööjõuturule sisenejate probleemide põhjal. Näiteks võib tuua keskendumisvõime, seda eriti nõudlikumate tekstide lugemisel. Sotsiaalmeedia kasutamine seostub küll suhtlemisoskustega, aga sellest oluline osa on manipulatiivne teineteisele hinnangute ja süü ainese kaevandamise teel omale nartsisistliku monumendi püstitamine. Empaatia ja eneseanalüüsi puudus muudavad elu raskeks tõsisema peresuhte hoidmise ajaks. Rumalate kiirlaenude ja tarbetute võlgade kasv viitavad kasinale majanduse mõistmisele. Rasvuvad ja nõrgad ning kohmakad kehad kõnelevad puudulikust söömise ja liikumise ning tervise asjatundlikkusest jne.

Kes peab neid lastele keerulisteks teemadeks, võiks vaadata ringi ja tõdeda, et sama kehtib ka enamuse täiskasvanute puhul. Miks siis nemad hädas on? Ilmselt seetõttu, et vajalikke teadmisi ja oskuseid pole selgitatud lapsest peale. Näitlikke probleemkohti suhtlusoskustest, kriitilisest mõtlemisest, ettevõtluse ja turul toimuva mõistmisest, leidlikkuse ning ülesannete lahendamise oskusteni leiab kindlasti ja piisavalt juurde, et küsida, mida kool ootab. Ilmselt nähtamatu õpetaja käsku?

Probleem on üldine ja juba akuutne mitmel pool maailmas. Äsja tutvustati Ühendkuningriigi parlamendile raportit ülevaatega, mida peaks sealsed koolid lastele õpetama. Meedia tähelepanu köitis raporti koostajate mõte keskenduda edaspidi nende oskuste arendamisele, mille piisavalt heaks omandamiseks kulub masinatel veel aega. Sisuliselt soovitatakse aru pidada, kui palju toidab täna õpetatavast neid ameteid, mida kohe-kohe enam ei ole? Ehk miks raiskavad koolid tuleviku kodanike jaoks erakordselt väärtuslikku aega mittevajalike asjade omandamisele, kui neid on vaja ette valmistada nn neljanda tööstusrevolutsiooni põhjustatud asjade seisuks.

Põgusa koolitunnina laskem mõtetel lennata läbi mainitud revolutsioonidest. Esimene leidis aset umbes 250 aasta eest tänu vee ja auru energiaga käivitatud mehhanismide kasutuselevõtmisele. Teist suurt muutust kogesime 150 aasta eest tänu elektrienergia taltsutamisele ja konveiermeetodil töökorraldusele. Kolmas on paljudel veel meeles, kui umbes poole sajandi eest hakkasid transistorid matkima otsustamisprotsesside ei-jah vastuseid, pannes aluse arvutiajastule.

Nüüd oleme jõudnud epohhi, milles kombineerub küberruum füüsilise maailmaga ja moodustab kõike nägeva, meelde jätva ja analüüsiva süsteemi, mis hakkab tõenäoliselt peagi iseseisvalt mõtlema. Inimeselt võtavad töö üle robotid ja tehislik intellekt. Seega, miks koolitada töötuks jäämist ja jätta koolitamata uue töö saajaid.

Raporti koostanud teaduse ja tehnoloogia komitee juht Tania Mathias rõhutab, et eesmärk on arendada seda, mis teeb meist ka sisuliselt inimesed. Nendes omadustes on masinatel meile kõige raskem järgi jõuda. Selleks peame pingutama ja õppima asju, mida masinad ei suuda. Vastasel juhul oled peagi üleliigne.

Koolide õppekavad muutuvad aeglaselt ajal, kui koolide senised lõpetajad võistlevad teineteisega robotite ehitamisele ettejõudmise nimel. Suur osa täna koolis õpitavast on tõenäoliselt peagi ilmaaegne täites uue kasvava nn ''tarbetute sotsiaalse klassi'' päid kui meenutusi kuldsest, aga raisatud lapsepõlvest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.