Kristjan Port: Ränioru miljardärid tahavad inimkonda arvutisimulatsioonist päästa ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Philip Taylor/Creative Commons

Filmis ''Matrix'' pakkus tegelaskuju Morpheus filmi kangelasele Neole valida punase ja sinise rohukapsli vahel. Valides sinise elanuks Neo edasi oma harjumuspärases maailmas. Maailmas, mis pole küll alati kõige mugavam, aga suures pildis täitsa elatav, isegi õnnis. Ainult, et tegemist oli omamoodi unenäoga.

Inimeste pärismaailma olid vallutanud energianäljas masinad, mis kasutasid Homo sapiens'e bioloogiliste patareidena. Hoidmaks neid vagusi toitelahuses, millest inimorganismid elektrit tootsid, sisenes ajju signaale vahendav kaabel. Seda mööda toideti ''patareide'' ajusid nägemustega juba nimetatud ''normaalsest elust''. Elust, milles minnakse hommikul tööle ja tullakse õhtul tagasi. Vahepeal süüakse, mõnikord ka torti. Siis aga saab elu otsa.

Punase kapsli neelamisel sai inimene oma simuleeritud olukorrast teadlikuks. Tegelik elu möödus maisitõlviku taolises, toitelahusega täidetud kookonis, mida oli tornidesse asetatuna nii palju, kui silm seletas. Film jäänuks olemata, kui Neo valinuks siniseks värvitud aine.

Plaksumaisi põske koguva pinget täis stseenide ebamugavust mahendava kinokülalise rõõmuks käis Neo läbi kõikvõimalikest ebameeldivatest ja inimese mugavust otsivat loomust proovile panevatest katsumustest. Kuigi pärast filmi läksid moodi Neol seljas olnud mustad rõivad pika mantli ja tumedate prillidega, on raske uskuda, et need inimesed oleksid olnud valmis riietusest enamaks. Nemad valiksid sinise tableti, simuleeritud heapoolse elu, millesse kuulub ''Matrixi'' filmi korduv vaatamine koos regulaarse põgenemisega arvutimängudesse.

Filmi näinute domineeriv valik olla anti-Neo on huvitav, sest päris kindlasti käis nendegi peast läbi küsimus – aga kui äkki? Äkki elamegi simulatsiooni? Kas siis peaks teadvustama patareiks olemist, et end halvast olukorrast vabaks murda ja alustada vastupanuliikumist kangelaslike Neo, Morpheuse ja Trinity eeskujul?

Mõni aasta pärast filmi linastumist avaldas Oxfordi ülikooli filosoof Nick Bostrom argumendi tõenäosuse kohta, et meile teadaolev elu ongi simulatsioon. Kindlasti on filmist lihtsam aru saada, aga samas pommitab kinovaataja mõtteid ilmsemate fantaasiatega, mistõttu võib mõjuda Bostromi kuiv loogika motiveerivalt palju rohkem inimesi tegudele. Nii on ka juhtunud. Inimkonna elu kui simulatsiooni uskujad ei hooli rõivastega poosetamisest, vaid püüavad tõsimeeli kontrollida, kas väide peab paika. Usk elust simulatsioonis pidi olema Räniorus levinud maailmavaade.

Taolist arusaama sünnitav väide ise on lihtsustatult järgmine. Juhul kui inimkond ei sure välja enne kõrgema arengustaadiumi saavutamist ja juhul kui kõrgemas arengustaadiumis kasutusel olevate vahenditega saab simuleerida inimkonna varasemat elu, siis seda ka tehakse. Järelikult oleme pigem arvutisimulatsioonis, kui elame esmakordset inimese arengulugu.

Hüpoteesi kontrollimisega on väidetavalt liitunud mõned Ränioru miljardärid. Arusaadavalt, need kelle keelel on veel reetvaid sinise värvi jääke, võivad pidada ettevõtmist raha tõttu reaalsustaju kaotanute joovastuse ilminguks. Kuid selle tagant võib leida täiesti ratsionaalse pürgimuse. Miks põletada raha Ränioru iduettevõtete püüdlustes valmistada tehisintellekti või kvantarvuteid, kui need ja veelgi paremad asjad on mõttelise loori taga ammu olemas. Peame vaid sinise tableti välja sülitama ja kaema, mis toimub päris maailmas.

Spekulatsioonidest rohkemat pole täna veel teada peale selle, et rahakad investorid palkavad teadlasi kontrollima meelerahu häirivat oletust. Ideid on ilmselt mitmeid. Varasemalt pakkusid Washingtoni ülikooli füüsikud näiteks testi, milles kontrollitakse atomaarses mastaabis simulatsiooni vastavust universumis toimuvaga. Juhul kui esineb kokkulangevusi, kasvab simulatsiooni pooldajate maailmakäsitluse tõenäosus.

Loodetavasti tegutsetakse kiiresti, kuna maailm on muutumas rahutuks, üha rohkem räägitakse kriisidest, uuest maailmasõjast ja rikutud loodusest. Aeg oleks edastada Suurele Eksperimentaatorile sõnum, et ta muudaks parameetreid või teeks vähemalt restardi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.