Juua tuleb siis, kui janu on ({{commentsTotal}})

Tudengid paigaldasid Raekoja platsile joogikraanid.
Tudengid paigaldasid Raekoja platsile joogikraanid. Autor/allikas: Kristjan-Julius Laak

Teadusasutuste ühisuuringul leiti esimest korda mehhanism, mis reguleerib vedelike manustamist ja takistab meid liiga palju joomast.

Vee liigjoomise tagajärjeks võib olla eluohtlik veemürgitus. Uuring vastandub levinud soovitusele, et peaksime oma tervise huvides iga päev kaheksa klaasi ehk ligi kaks liitrit vett jooma.

Uuring näitas, et pärast vajalikust suurema koguse vee joomist käivitub ajus “neelamise inhibitsioon”, mis aitab kehas vedeliku kogust täpselt reguleerida.

Dotsent Michael Farrell, kes juhendas Melbourne’i ülikooli doktorandi Pascal Sakeri tööd, rääkis, et kui me vaid teeksime nii nagu kõhutunne nõuab, siis jooksime nii palju vett nagu kehal vaja. “Jooge lihtsalt nii palju kui janu on, mitte mingi graafiku järgi,” ütles Farrell.

Teadlased palusid uuringus osalejatel kirjeldada pingutust, mida nõuab vee neelamine kahes olukorras: pärast treeningut, kui uuritavatel oli janu; ja hiljem, mil nad pidid rohkem vett jooma kui ise soovisid.

Ilmnes, et ülemäärases koguses vee joomisel muutus neelamiseks tehtav pingutus kolm korda raskemaks.

Michael Farrell rääkis, et nüüd on esimest korda tuvastatud pingutus, mis kaasneb veega liialdamisel. See tähendab, et sellises olukorras peavad inimesed teatud tõrkest üle saama. “See kattus meie hüpoteesiga, et pärast piisavas koguses vee joomist hakkab keha neelamisrefleksi pärssima,” sõnas ta.

Aju erinevates osades toimuva uurimiseks kasutas Farrell funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRI). Ta keskendus vahetult neelamisele eelnevale hetkele.

Tomograafia näitas, et aju otsmikusagara parempoolsed alad olid märksa aktiivsemad siis, kui uuritavad pidid suure pingutusega neelama. Sellest võib järeldada, et kui uuringus osaleja tahab teadlaste soovi täita ja talle vajalikust rohkem juua, siis käivitub joomistõrke ületamiseks otsmikusagar.

Ülemäärasel joomisel on ohtlikud tagajärjed. “On esinenud juhtumeid, kus maratonis osalevatel jooksjatel on soovitatud eelnevalt palju vett juua. Mõnikord on nad ära surnud, kuna järgisid kuulekalt nõuannet ja jõid tunduvalt rohkem kui vaja,” nentis Farrell.

Keha liigne veega varustamine tekitab veemürgistuse ehk hüponatreemia ohu, mürgistuse korral langeb veres elutähtsa naatriumi tase ebanormaalselt madalaks.

Siiski on ka kõhutunde järgi joomise soovitusel erand – eakad inimesed joovad tihtipeale liiga vähe ning peaksid seetõttu tarbitava vee kogust jälgima.

Uuring ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Toimetaja: Virgo Siil



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.