Lähimat Maa-sarnast eksoplaneeti võivad katta avarad veteväljad ({{commentsTotal}})

Proxima b kunstniku nägemuses.
Proxima b kunstniku nägemuses. Autor/allikas: ESO/M. Kornmesser

Lähimat Maa-sarnast ja potentsiaalselt elukõlblikus piirkonnas asuvat eksoplaneeti Proxima b katab osaliselt või täies ulatuses veeookean, viitab prantsuse teadlaste analüüs.

Proxima Centauri b asub oma ematähele umbes 20 korda lähemal kui Maa Päikesele. Tähe oluliselt madalama pinnatemperatuuri tõttu võiks aga selle pinnal leiduda sellegipoolest vedelas olekus vett. Maast asub planeet pelgalt 4,2 valgusaasta kaugusel. Samuti näitas augusti lõpus ilmunud analüüs, et planeet on Maast pelgalt kolmandiku võrra raskem, muutes selle üheks paljulubavamaks paigaks, kust otsida maavälist elu.

Planeedi koostisest ja raadiusest parema ettekujutuse saamiseks otsustasid Prantsusmaal asuva Marseille ülikooli teadlased eesotsas Bastin Bruggeriga viia läbi umbes 5000 arvutisimulatsiooni. Mudelite kohaselt moodustab Proxima b raadius Maa omast kõige tõenäolisemalt 94—140 protsenti ehk jääb 6000 kuni 8800 kilomeetri vahele.

Eeldades, et planeedi siseehitus vastab muus osas ligilähedaselt Maa omale, moodustaks selle rauast sisetuuma mass raadiuse alampiiri korral selle kogumassist kaks kolmandikku, meenutades ehituselt pigem Merkuuri. Planeedi pinnal laiuvad veteväljad aga 0,05 protsenti ehk veidi enam kui Maal.

Raadiuse ülempiirile lähenedes poleks aga mudelite kohaselt võimatu, kui vee ja tahkema aine mass jaguneks ligilähedaselt pooleks. Planeeti kataks ookean, mille sügavus küündiks 200 kilomeetrini. Veesammas avaldaks sedavõrd kõrget rõhku, et ookeani põhja kataks ligikaudu 3000 kilomeetri paksune jääkiht.

Samas tasub rõhutada, et töörühma uurimus rajaneb mitmel eeldusel. Muu hulgas oletab Brugger kolleegidega, et Proxima b-d ümbritseb vähemalt õhuke atmosfäär. See pole aga sugugi kindel – planeeti tabav röntgenkiirte voog on hinnanguliselt 400 korda tihedam kui Maa poolt kogetav. See, kas eksoplaneedi atmosfäär suudab kiirgusvoole vastu panna, sõltub juba taas parasjagu planeedi kirjeldamiseks kasutatavast mudelist.

Uurimus ilmub ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.