Satelliidid aitavad paremini vaktsineerida ({{commentsTotal}})

Vaktsineerimine hoiab ära ennetatavaid haiguspuhanguid
Vaktsineerimine hoiab ära ennetatavaid haiguspuhanguid Autor/allikas: Wikimedia Commons

Rahvastiku arvu lühiajalisi muutuseid saab satelliitpiltide abil jälgida. Sel moel on võimalik vaktsineerimist paremini koordineerida ja haiguspuhanguid ennetada ning ohjes hoida.

Teadlaste rühm kombineeris satelliitpiltide, vaktsineerimise ja leetrite haigusjuhtumite aruannetest kogutud andmeid, et näidata, kuidas ennustatavate rahvaarvu muutuste abil saab vaktsineeritute arvu suurendada. Viimane tegur on aga nakkushaiguste puhangutega võitlemisel eluliselt tähtis.

Üks uuringu autoreid, USA Pennsylvania ülikooli bioloogia abiprofessor Nita Bharti rääkis, et vaktsiinide ja teiste ennetavate meditsiinivahendite kättesaadavus on paljudes arengumaades piiratud, kuid uuring näitas, et see ei pea nii olema. “Neidsamu inimeste hooajalisi kogunemisi, mille puhul oleme varem täheldanud, et need kattuvad haigusleviku hoogustumisega, saaks kasutada hoopis selleks, et rahva tervist parandada – kasutada ära neid lühiajalisi rahvastiku kasvu perioode, et tõhusamalt ravivahendeid levitada,” sõnas Bharti.

Teadlased uurisid 10 000 haigestunuga leetripuhangut Nigeri pealinna Niamey piirkonnas, kus hukkus 2003.–2004. aastatel ligikaudu 400 inimest. Tol perioodil tehtud hinnanguline rahvaarvu kalkulatsioon, millele tuginedes puhangu tõrjumiseks vaktsineerimiskampaania korraldati, ei võtnud arvesse hooajalist rännet Niameysse. Selle puuduva infokillu tõttu alahinnati inimeste hulka Niameys, mistõttu omakorda ülehinnati kampaania ajal vaktsineeritud laste osakaalu.

Öised satelliitpildid paljastavad inimeste liikumised

Öösel Niamey tuledest tehtud satelliitpiltide abil arvutasid teadlased haiguspuhangu ajal piirkonnas viibinud inimeste arvu ning vaktsineeritute osakaalu. Uuringurühma poolt hiljem tehtud arvutused kattusid palju täpsemalt haiguspuhangu järel tehtud vaktsineerimiskampaania tegeliku ulatuse andmetega.

Viimasel ajal on palju uuritud inimeste liikumise jälgimise võimalusi. Võrreldes mobiiltelefonide ja suhtlusmeediaga on satelliidid üsna vana tehnika. “Samas on satelliidi andmed väga huvitavad, kuna saame ajas tagasi vaadata ning jälgida inimeste liikumise ja paigutumise trende,” sõnas Bharti.

Satelliitpiltide abil arvutatud elanikkonna hulga, vaktsineerimisandmete ja leetrite juhtumiuuringute põhjal lõid teadlased arvutimudeli, millega saab koostada leetripuhangu mudeleid ja hinnata vaktsineerimisstrateegiate tõhusust. Mudelid näitasid, et reaktiivsetest vaktsineerimiskampaaniatest – millega püütakse juba vallandunud puhangut kontrolli alla saada – kõige mõjusam oli varajane sekkumine, olenemata siinjuures muutlikust inimeste hulga suurusest.

Mudel näitas ka seda, et ennetavat vaktsineerimiskampaaniat – mis üritab haiguspuhangu teket takistada –, saab tõhustada sellega, kui ajastada vaktsineerimine rahvastiku kasvu haripunktideks.

Ohtlikud rahvakogunemised võivad olla hoopis lahenduseks

Ühe kaasautori, Pennsylvania ülikooli bioloogia ja statistika abiprofessor Matthew Ferrari sõnul on inimeste rände ja kogunemise arvesse võtmine tähtis, kuna see aitab mõista nakkuslike haiguste, näiteks leetrite levikut. “Meie projekti teebki põnevaks see, et muutsime nähtuse enda võimalikuks lahenduseks. Selle asemel, et vaadata suuri kogunemisi – lõikusaegu või kultuurifestivale – kõrge riskiga perioodidena, võime neid hoopis vaadata kui võimalust aidata inimesi, kes jäävad tavapärase tervishoiusüsteemi haardest välja,” rääkis Ferrari.

Samuti ilmnes uuringu käigus, et sarnase meetodi abil saab kahes teises Nigeri linnas, Maradis ja Zinderis, koordineerida vaktsineerimiskampaaniaid ja teisi rahvatervise parandamise vahendeid isegi siis, kui puuduvad täpsed vaktsineerimise või haigusjuhtumite andmed.

Ferrari sõnul on palju arutletud raskuste üle, mis kaasnevad jõudmisega n-ö viimase miilini – nende inimesteni, kes jäävad tavalise tervishoiusüsteemi haardest välja. “Kui me aga võtame arvesse, et “viimane miil” on hoopis liikuv sihtmärk, sest rahvastik on pidevas liikumises, siis saame koondada pingutusi selliselt, et nappe tervishoiuvahendeid on võimalik palju tõhusamalt,” lisas ta.

Teadlase arvates võimaldavad sellised kaudsed uurimisvahendid nagu näiteks satelliitpildid anda üsna kiire ülevaate regulaarsetest liikumistest. Need andmed aitavad omakorda tegutseda täpsemalt – see ei asenda tingimata kohapealset olukorra hindamist, küll aga lihtsustab esmatähtsa tegevuse otsustamist.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Toimetaja: Virgo Siil



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: