Tartu teadlaste abil avastati geenid, mis põhjustavad haruldast nahahaigust ({{commentsTotal}})

Vitiliigo ehk valge laikpigmentsus ei ole ainult kosmeetiline probleem.
Vitiliigo ehk valge laikpigmentsus ei ole ainult kosmeetiline probleem. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/Leobenavente

Vitiliigo on suhteliselt haruldane nahahaigus, mida põdes ka legend Michael Jackson. Rahvusvahelise uuringuga, milles tegid kaasa ka eesti teadlased, leiti geenid, mis vitiliigot mõjutavad.

Rahva seas on haigus tuntud ka kui laikpigmenditus või valge laikpigmentsus, mis tekib melaniini ebaühtlase jaotumise tõttu ja tekitab nahale valgeid laike.

Haigus esineb kuni kahel protsendil rahvastikust ja liigitub autoimmuunhaiguste alla. Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul inimest muidu kaitsev immuunsüsteem ise vaenlasena inimese organismi vastu pöördub. Kuigi teadlased ei tea siiani, mis täpselt autoimmuunhaigusi põhjustab, on uuringute põhjal jõutud järelduseni, et tõenäoliselt on osaliseks mõjutajaks geenid, kuid samas ka toitumine, elustiil ja meid ümbritsev keskkond.

Rahvusvaheline kliiniline uuring avastas 23 uut geenipiirkonda, mis võivad põhjustada vitiliigot. Need on geenid, mis osalevad vitiliigo molekulaarses patogeneesis. Uuringu juhtivautor Richard Spritz Colorado ülikooli meditsiinikoolist ütles, et sellega on kahekordistatud teadaolevate vitiliigoga seotud geenide arvu.

Eile teadusajakirjas Nature Genetics avaldatud uuringu autorite seas on ka Tartu ülikooli teadlased Sulev Kõks, Ele Prans, Külli Kingo ja Maire Karelson siirdemeditsiini ja kliinilise meditsiini instituutidest.

Avastusele eelnes ligi 5000 vitiliigo haige ning 40 000 kontrollisikuga uuring. See võimaldas defineerida täiesti uued molekulaarsed mehhanismid vitiliigo tekkimises.

“Oluline on ka see, et avastatud geenid omavad rolli veel teisteski pigmentrakkudega seotud haigustes, millest kõige tuntum on melanoom,” rääkis patofüsioloogia professor Sulev Kõks.

“Nende küsimustega on Eesti teadlased tegelenud juba viimased 10 aastat ning Tartu ülikoolis on antud teemal kaitstud kolm doktoritööd.”

Vitiliigo projekti eestvedaja dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo sõnul on kliinilise meditsiini instituudi uuringu eesmärgiks olnud põhjalikult analüüsida immuunrakkudes tekkivaid ja rakkudevahelist informatsiooni vahendavaid valke (tsütokiine) ja melaniini tootvaid naharakke (melanotsüüte), eriti nende rolle kahjustuste tekkes vitiliigo korral.

Just autoimmuunreaktsioonide tagajärjel hävinud melanotsüüdid on põhjus, miks naharakud ei tooda enam melaniini pigmenti ja nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Vitiliigo piirkonnas muutuvad valgeks ka karvad.

Kingo rõhutas, et vaatamata asjaolule, et vitiliigo ei põhjusta füüsilist puuet, ei saa haigust käsitleda ainult kosmeetilise probleemina. “Uuringud on näidanud, et haigestumine mõjutab tugevalt inimese elukvaliteeti ja enesehinnangut, tuues endaga kaasa mitmeid psühhosotsiaalseid probleem.”

Vitiliigosse haigestumise põhjuste selginemine lubab läbimurret ka teiste haiguste ravis, sest vitiliigo on epidemioloogiliselt seotud ka muude autoimmuunhaigustega, sealhulgas luupuse, täiskasvanute esimest tüüpi diabeedi, Adissoni tõve, reumatoidartriidi ehk hulgiliigesepõletikuga, pernitsioose aneemia ja kilpnäärmehaigustega.

Professor lisas, et kuigi tänapäeval puudub vitiliigo efektiivne ravi, on teatud efekti saavutatud paiksete immunomoduleerivate ravimite kombineerimisel valgusraviga.

“Meie töögrupi varasemate uuringute tulemused on näidanud vitiliigohaigetel põletikulise tsütokiini olulisust haiguse tekkemehhanismis ning viitavad omakorda võimalusele, et vitiliigo ravis võiks osutuda efektiivseks teise levinud kroonilise immuun-põletikulise nahahaiguse – psoriaasi – ravis kasutatavad bioloogilised ravimid. Momendil vitiliigoga haigetel bioloogilise ravi näidustus tervishoiuteenuse raames puudub, kuigi kirjanduses on avaldatud juhtude kirjeldused bioloogilise ravi efektiivsusest vitiliigohaigetel.”

Ent selles samas Nature’s avaldatud töös leiti oluline sihtmärk ravimiarenduseks ning uuringu autorid jätkavad koostööd vitiliigo ravimi arendamiseks. Kõks ja Kingo kinnitavad, et tegemist on perspektiivse ja uudse suunaga vitiliigo ja melanoomi ravis.

“Paraku viiakse edasised uuringud ellu välismaal ning ka saadav intellektuaalomand jääb välismaale, sest Eestis puudub riiklikul tasemel huvi ja tahtmine kliiniliste uuringute rahastamiseks,” sõnas Kõks. “Eesti riik ei rahastanud kliiniliste uuringute tippkeskust ning riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus sai taotletud eelarvest rahastuse vaid 30 protsendi ulatuses. Nii viiakse edasised arendused ellu partnerasutustes ja -riikides, kus on olemas soov teadustulemusi inimeste tervise heaks rakendada.”

Kas tead?

• Vitiliigo esineb 1–2 protsendil elanikkonnast.
• Pooltel patsientidel areneb vitiliigo enne 20. eluaastat.
• Vitiliigo laigud ilmnevad kõige sagedamini näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas.
• Kõige tüüpilisem vorm on harilik vitiliigo, mida iseloomustavad kehal laialdaselt levinud sümmeetrilised laigud.
• Praegu tõhus ravi puudub, osa patsientide puhul on raviefekt saavutatud paiksete immunomodulaatorite kombineerimisel valgusravimeetoditega.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: