Nobeli majanduspreemia pälvisid kokkuleppeteooria arendajad ({{commentsTotal}})

{{1476083289000 | amCalendar}}

Rootsi riigipanga poolt Alfred Nobeli mälestuseks välja antava majandusauhinnaga tunnustati sel aasta Oliver Harti ja Bengt Holmströmi kokkuleppeteooria arendamise eest.

ERR Novaatori palvel kommenteeris laureaatide saavutuste olulisust Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna majanduspoliitika külalislektor Marit Rebane.

Tänavusi Nobeli preemia laureaate majandusteaduses ühendab nende panus lepinguteooriasse. Soome päritolu professor Bengt Holmström keskendub oma töös lepinguga seotud riskide hajutamisele. Näiteks, kas kindlustusfirma peaks katma 100 protsenti kahjukuludest või on vajalik ka omaniku vastutus ennetamaks seoses omandiga kergekäelisi otsuseid.

Lisaks puudutab ta oma töödes rööprähkelmist, moraalseid riske, muutuvaid lepinguid ja karjääri. Näiteks kuidas mõjutavad karjääri alguses oodatavad ametikõrgendused tänaseid investeeringuid. Samuti ütleb Holmström, et firmajuhi palk ei tohiks sõltuda vaid hetkelisest kasumist, vaid arvesse tuleb võtta pikaajalisi investeeringuid.

_____

Eestil on võimalik kasutada Holmströmi ja Harti panust mitmete päevakajaliste debattide lahendamisel, näiteks haigekassa eelarve ja pensionisüsteemi muudatuste osas.

_____

Professor Oliver Hart on aluse pannud esimesele formaalsele teooriale mittetäielike lepingute vallas. Näiteks kui juhtub midagi ootamatut, kellel on õigus langetada järgmisi otsuseid. Ühiskondlik rühm, kellel on suurem otsustusõigus ettenägematutes olukordades, omab ka rohkem võimu, kuigi seda pole alati näha.

Hart on välja töötanud mudeli avaliku ja erasektori teenuste pakkumise osas. Näiteks kui kärped vähendaksid teenuse kvaliteeti või konkurents teenuse pakkujate vahel praktiliselt puudub, tuleks teenust pakkuda avaliku sektori poolt. Samas, kui kõige olulisemaks on innovatsioon tulevikus, soovitab Hart anda teenuse erakätesse.


Hart sündis 1948. aastal Londonis ja töötab praegu Harvardi ülikoolis. Doktorikraadi omandas mees Ameerika Ühendriikides asuvast Princetoni ülikoolist aastal 1974. Nobeli komitee tõi esile tema panust poolikute lepingute uurimuse vallas.

Holmströmi juured ulatuvad Helsingisse. Mees sündis 1949. aastal Helsingi ning sai doktorikraadi 1978. aastal Stanfordi ülikoolist. Hetkel töötab ta majandusprofessorina Massachusettsi tehnoloogiainstituudis. Holmstörmi kokkuleppeteooria-alane teadustöö ulatub 1970. aastatesse. Muu hulgas on ta uurinud lepingutingimuste ja boonuste mõju firmade tegevusele ning juhtimisele.

Enamasti on Rootsi Teaduste Akadeemia komitee otsustanud tunnustada korraga kahte või kolme silmapaistvat majandusteadlast. Eelmisel aastal pälvis preemia vaid üks inimene. Šoti ja ameerika päritolu Angus Denton uuris majandusarengu, vaesuse ja suureneva ebavõrduse vahelisi seoseid.

Majanduspreemiat antakse käesoleval aastal välja 47. korda – 55 laureaati on olnud ameeriklased. Esimene naine, Elinor Ostrom, pälvis auhinna esimest korda 2009. aastal.

Nobeli majanduspreemia suurus on 8 miljonit Rootsi krooni (830 000 eurot), mis jagatakse mõlema laureaadi vahel võrdselt.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.