Nobeli majanduspreemia pälvisid kokkuleppeteooria arendajad ({{commentsTotal}})

{{1476083289000 | amCalendar}}

Rootsi riigipanga poolt Alfred Nobeli mälestuseks välja antava majandusauhinnaga tunnustati sel aasta Oliver Harti ja Bengt Holmströmi kokkuleppeteooria arendamise eest.

ERR Novaatori palvel kommenteeris laureaatide saavutuste olulisust Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna majanduspoliitika külalislektor Marit Rebane.

Tänavusi Nobeli preemia laureaate majandusteaduses ühendab nende panus lepinguteooriasse. Soome päritolu professor Bengt Holmström keskendub oma töös lepinguga seotud riskide hajutamisele. Näiteks, kas kindlustusfirma peaks katma 100 protsenti kahjukuludest või on vajalik ka omaniku vastutus ennetamaks seoses omandiga kergekäelisi otsuseid.

Lisaks puudutab ta oma töödes rööprähkelmist, moraalseid riske, muutuvaid lepinguid ja karjääri. Näiteks kuidas mõjutavad karjääri alguses oodatavad ametikõrgendused tänaseid investeeringuid. Samuti ütleb Holmström, et firmajuhi palk ei tohiks sõltuda vaid hetkelisest kasumist, vaid arvesse tuleb võtta pikaajalisi investeeringuid.

_____

Eestil on võimalik kasutada Holmströmi ja Harti panust mitmete päevakajaliste debattide lahendamisel, näiteks haigekassa eelarve ja pensionisüsteemi muudatuste osas.

_____

Professor Oliver Hart on aluse pannud esimesele formaalsele teooriale mittetäielike lepingute vallas. Näiteks kui juhtub midagi ootamatut, kellel on õigus langetada järgmisi otsuseid. Ühiskondlik rühm, kellel on suurem otsustusõigus ettenägematutes olukordades, omab ka rohkem võimu, kuigi seda pole alati näha.

Hart on välja töötanud mudeli avaliku ja erasektori teenuste pakkumise osas. Näiteks kui kärped vähendaksid teenuse kvaliteeti või konkurents teenuse pakkujate vahel praktiliselt puudub, tuleks teenust pakkuda avaliku sektori poolt. Samas, kui kõige olulisemaks on innovatsioon tulevikus, soovitab Hart anda teenuse erakätesse.


Hart sündis 1948. aastal Londonis ja töötab praegu Harvardi ülikoolis. Doktorikraadi omandas mees Ameerika Ühendriikides asuvast Princetoni ülikoolist aastal 1974. Nobeli komitee tõi esile tema panust poolikute lepingute uurimuse vallas.

Holmströmi juured ulatuvad Helsingisse. Mees sündis 1949. aastal Helsingi ning sai doktorikraadi 1978. aastal Stanfordi ülikoolist. Hetkel töötab ta majandusprofessorina Massachusettsi tehnoloogiainstituudis. Holmstörmi kokkuleppeteooria-alane teadustöö ulatub 1970. aastatesse. Muu hulgas on ta uurinud lepingutingimuste ja boonuste mõju firmade tegevusele ning juhtimisele.

Enamasti on Rootsi Teaduste Akadeemia komitee otsustanud tunnustada korraga kahte või kolme silmapaistvat majandusteadlast. Eelmisel aastal pälvis preemia vaid üks inimene. Šoti ja ameerika päritolu Angus Denton uuris majandusarengu, vaesuse ja suureneva ebavõrduse vahelisi seoseid.

Majanduspreemiat antakse käesoleval aastal välja 47. korda – 55 laureaati on olnud ameeriklased. Esimene naine, Elinor Ostrom, pälvis auhinna esimest korda 2009. aastal.

Nobeli majanduspreemia suurus on 8 miljonit Rootsi krooni (830 000 eurot), mis jagatakse mõlema laureaadi vahel võrdselt.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.