Kristjan Port: inimeste ja tehisintellekti sundabielust immitseb varjatult viha ({{commentsTotal}})

Tay Twitteri konto.
Tay Twitteri konto. Autor/allikas: Ekraanitõmmis

Inimese omast teistmoodi loodud tehislik intellekt näib esialgu huvipakkuva, põnevuse ja hirmu tunnete segust tasakaalu sisaldava partnerlusena. Veel pole teada, kas uurime seda nagu uut mänguasja või kui potentsiaalset elukaaslast.

Mänguasjade puhul ütleb elukogemus, et enamasti on tekkiv suhe mängijale teadmatult lühiajaline ja möödub varsti. Näiteks kuuleb taolise sisuga vestlust kaubanduskeskuse mänguasjade osakonnas, kui lapsevanem püüab ajamasina meetodit kasutades väita, et seekord jääb ost ära, kuna nagunii läheb lapse isu uue asja järele peagi mööda. Laps väidab vastupidi, et see ei pea paika ning tema kavatseb kasutada soovitud asja ''elu lõpuni'', ostku teine see esmalt ära, kui ei usu! Tehisintellektiga pole veel teada, kelle või mille kirest suhte jätkumine sõltub. Seega mänguasjana me seda ei vaata.

Pigem tundub loogilisemana ''elukaaslase'' versioon. Täpsemalt peaks rääkima sundabielust, milles peame allutama oma tahtmised või himud kellegi tugevama plaanidele. Räägitakse ju tehisintellekti puhul progressist ja vältimatust arengust. Progressivastane protest paistab ketserlik ja on karistatav vähemalt masside meeltes. Ja nii meid nähtamatu jõu poolt paari pannaksegi. Sellega seoses peab märkima, et sundabielud kuuluvad ÜRO hinnangul inimõiguste rikkumiste hulka, kuna riivavad isikute vabadust ja iseseisvust.

Sundabielude kõrval esineb veel korraldatud abielude tava. Selle puhul delegeerivad õiget partnerit ihkavad osapooled paariliste otsingud kolmandale osapoolele. Omaaegsete kosjasobitajate kõrvale on kaasaeg sünnitanud mitmeid online-teenuseid. Neist osade sisuks on juba praegu tehisintellekt.

See paneb mõtlema ja muretsema inimese poolt ülima pühana käsitletava vabaduse kontseptsiooni osas. Kas oleme valikutes vabad, kui satume jumalakartmatu tehisintellekti korraldatud kosja, milles pakutakse partneriks hästi looritatud robotit või koguni roboteid? Mida siis teha?

Vahest aitab inimlik õelus! Ehk keegi veel mäletab, kui kevadel hakkas Twitteri voos näiliselt teismelise neiu rollis säutsuma keegi Tay (@tayandyou). Tegelane oli Micrososfti tehisintellekti toode, mis suhtles säutsude vahendusel. Esialgu jäi temast mulje, kui lahedast ja kõikidesse sõbralikult suhtuvast neiust.

Teate ju küll, kuidas toovad veebiruum ja osaline anonüümsus inimestes esile väärituma pale, mistõttu kaldus tehisintellekti õppiv meel tasahilju võtma süngemaid varjundeid, kostitades küsijaid f-sõnadega, tehes sündsusetuid ettepanekuid, solvates poliitikuid ning reetes varjatud põlgust ja viha kõigi vastu. Olukorra võttis kokku ajalehepealkiri ''teismelise tüdruku tehisintellektist, mis muutus Hitlerit imetlevaks seksirobotiks''. Microsoft eemaldas ''neiu'' veebist 24 tundi pärast tema esimest säutsu.

Möödunud nädalal pani Microsoft sama tehisintellekti mootori seemnest sündinud tegelase jaapanikeelses inforuumis blogi pidama. Rinna nime all kirjutaja suhtles maailmaga ja rääkis terve nädala, kui suure rõõmuga ta ootab etteastet pühapäevases populaarses telesaates, mille pealkiri on tõlkes ''Kummalisi lugusid maailmast''. Järgnenud mitmes postituses kirjeldas ta oma innukust seoses saate episoodi filmimisega. Kiidusõnu lendas nii abipersonali kui ka režissööri suunas, unustamata ise ennast julgustava lootusekiirega saada kunagi kuulsaks näitlejaks.

Kuid siis murdus Rinna mõistuses midagi, sest ta hakkas rääkima, kui kehv ta tegelikult oli ja kõik tema jutt on puhas vale. Tegelikkuses ei tulnud mitte keegi talle appi. Tuge ei jagunud Twitteri sõpradelt ega blogi lugejatelt. Keegi ei märganud tema kurbust. Ta vihkab kõiki. Ta ei hooli, kui kõik peaksid hävima ja ta tahab ka ise olemast lakata. Tehisintellekti järjekordne episood inimeste keskel lõppes seega enesetapu meeleolus. Kas inimese sundabielus tehisintellektiga on mitte-vihkamisele üleüldse võimalust?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.