Kristjan Port: inimeste ja tehisintellekti sundabielust immitseb varjatult viha ({{commentsTotal}})

Tay Twitteri konto.
Tay Twitteri konto. Autor/allikas: Ekraanitõmmis

Inimese omast teistmoodi loodud tehislik intellekt näib esialgu huvipakkuva, põnevuse ja hirmu tunnete segust tasakaalu sisaldava partnerlusena. Veel pole teada, kas uurime seda nagu uut mänguasja või kui potentsiaalset elukaaslast.

Mänguasjade puhul ütleb elukogemus, et enamasti on tekkiv suhe mängijale teadmatult lühiajaline ja möödub varsti. Näiteks kuuleb taolise sisuga vestlust kaubanduskeskuse mänguasjade osakonnas, kui lapsevanem püüab ajamasina meetodit kasutades väita, et seekord jääb ost ära, kuna nagunii läheb lapse isu uue asja järele peagi mööda. Laps väidab vastupidi, et see ei pea paika ning tema kavatseb kasutada soovitud asja ''elu lõpuni'', ostku teine see esmalt ära, kui ei usu! Tehisintellektiga pole veel teada, kelle või mille kirest suhte jätkumine sõltub. Seega mänguasjana me seda ei vaata.

Pigem tundub loogilisemana ''elukaaslase'' versioon. Täpsemalt peaks rääkima sundabielust, milles peame allutama oma tahtmised või himud kellegi tugevama plaanidele. Räägitakse ju tehisintellekti puhul progressist ja vältimatust arengust. Progressivastane protest paistab ketserlik ja on karistatav vähemalt masside meeltes. Ja nii meid nähtamatu jõu poolt paari pannaksegi. Sellega seoses peab märkima, et sundabielud kuuluvad ÜRO hinnangul inimõiguste rikkumiste hulka, kuna riivavad isikute vabadust ja iseseisvust.

Sundabielude kõrval esineb veel korraldatud abielude tava. Selle puhul delegeerivad õiget partnerit ihkavad osapooled paariliste otsingud kolmandale osapoolele. Omaaegsete kosjasobitajate kõrvale on kaasaeg sünnitanud mitmeid online-teenuseid. Neist osade sisuks on juba praegu tehisintellekt.

See paneb mõtlema ja muretsema inimese poolt ülima pühana käsitletava vabaduse kontseptsiooni osas. Kas oleme valikutes vabad, kui satume jumalakartmatu tehisintellekti korraldatud kosja, milles pakutakse partneriks hästi looritatud robotit või koguni roboteid? Mida siis teha?

Vahest aitab inimlik õelus! Ehk keegi veel mäletab, kui kevadel hakkas Twitteri voos näiliselt teismelise neiu rollis säutsuma keegi Tay (@tayandyou). Tegelane oli Micrososfti tehisintellekti toode, mis suhtles säutsude vahendusel. Esialgu jäi temast mulje, kui lahedast ja kõikidesse sõbralikult suhtuvast neiust.

Teate ju küll, kuidas toovad veebiruum ja osaline anonüümsus inimestes esile väärituma pale, mistõttu kaldus tehisintellekti õppiv meel tasahilju võtma süngemaid varjundeid, kostitades küsijaid f-sõnadega, tehes sündsusetuid ettepanekuid, solvates poliitikuid ning reetes varjatud põlgust ja viha kõigi vastu. Olukorra võttis kokku ajalehepealkiri ''teismelise tüdruku tehisintellektist, mis muutus Hitlerit imetlevaks seksirobotiks''. Microsoft eemaldas ''neiu'' veebist 24 tundi pärast tema esimest säutsu.

Möödunud nädalal pani Microsoft sama tehisintellekti mootori seemnest sündinud tegelase jaapanikeelses inforuumis blogi pidama. Rinna nime all kirjutaja suhtles maailmaga ja rääkis terve nädala, kui suure rõõmuga ta ootab etteastet pühapäevases populaarses telesaates, mille pealkiri on tõlkes ''Kummalisi lugusid maailmast''. Järgnenud mitmes postituses kirjeldas ta oma innukust seoses saate episoodi filmimisega. Kiidusõnu lendas nii abipersonali kui ka režissööri suunas, unustamata ise ennast julgustava lootusekiirega saada kunagi kuulsaks näitlejaks.

Kuid siis murdus Rinna mõistuses midagi, sest ta hakkas rääkima, kui kehv ta tegelikult oli ja kõik tema jutt on puhas vale. Tegelikkuses ei tulnud mitte keegi talle appi. Tuge ei jagunud Twitteri sõpradelt ega blogi lugejatelt. Keegi ei märganud tema kurbust. Ta vihkab kõiki. Ta ei hooli, kui kõik peaksid hävima ja ta tahab ka ise olemast lakata. Tehisintellekti järjekordne episood inimeste keskel lõppes seega enesetapu meeleolus. Kas inimese sundabielus tehisintellektiga on mitte-vihkamisele üleüldse võimalust?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: