Ühe minuti loeng: kust sai alguse Euroopa kultuur? ({{commentsTotal}})

Kust sai alguse Euroopa kultuur? Esmapilgul tundub, et sellele küsimusele ei ole raske vastata – Euroopa kultuuri juured peituvad antiikkultuuris ja kristluses, märgib Jaan Lahe, Tallinna ülikooli teoloogiadoktor. Ent ükski kultuur ega religioon ei teki isolatsioonis, vaid vajab laiemat konteksti.

Kui kreeka tsivilisatsiooni alguseks peetakse II aastatuhandet eKr tekkinud Mükeene kultuuri – teadaolevalt olid selle kultuuri kandjad esimesed, kes rääkisid kreeka keelt –, hävis viimane 12. Sajandil eKr.

Hävingu põhjused on teadmata, ent ajaliselt langeb Mükeene kultuuri hääbumine kokku suurt osa Lähis-Ida ja Vahemere piirkonda tabanud vapustustega, mis said alguse „mererahvaste“ nime all tuntud hõimude sissetungiga tollesse piirkonda.

See hävitas paljud senised võimukeskused Vahemere piirkonna idaosas ja põhjustas ka üldise kultuurilanguse, mis tabas ka kreeklasi. Viimased minetasid sel perioodil kirjaoskuse, langedes nõnda tagasi seisundisse, mis on võrreldav kreeka tsivilisatsiooni tekkimise eelse olukorraga.

Kreeklaste uus kultuuriline tõus paigutatakse arhailisse ajajärku, perioodi, mis algas 8. sajandil ja kestis kuni 6. sajandini eKr. See periood oli Kreeka ajaloos murranguline. Just siis tekkisid meile hilisemast ajaloost tuntud linnriigid (polised), kreeklased võtsid kasutusele tähestikkirja ja muutusid seeläbi taas tsiviliseeritud rahvaks ning asusid rajama kolooniaid kogu Vahemere piirkonda. Sel perioodil sündisid ka kreeka kirjandus ja filosoofia.

Kreeklased ei olnud isoleeritud teistest Vahemere piirkonna ja selle lähiümbruse rahvastest. Kuigi varasel rauaajal ehk tumedal ajajärgul (11.-9. sajandil eKr) olid kreeklaste kontaktid idamaadega peaaegu katkenud, taastusid need 9. sajandil eKr ja nendel kontaktidel oli suur mõju kreeka tsivilisatsiooni arengule.

Kuna rahvastel, kellega kreeklased sel perioodil suhtlema asusid, näiteks Mesopotaamia rahvastel, egiptlastel ja foiniiklastel, oli kreeklastest palju vanem ja arenenum kultuur, sattusid kreeklased oma naabrite kultuurilise mõju alla.

Nad laenasid foiniiklastelt tähestikkirja, egiptlastelt eeskujud skulptuuride valmistamiseks ja Mesopotaamia rahvastelt ettekujutused maailma tekkimisest ning selle ehitusest.

Arhailise ajajärgu kreeklaste surma- ja sealpoolsuse-uskumustes võib leida aga mõjusid nii muistsest Egiptusest kui ka Pärsiast.
Loomulikult muutsid kreeklased kõike ülevõetut, ent paljude kreeklaste kultuurisaavutuste seos vanade ida kõrgkultuuridega on sel perioodil vaieldamatu. Kuna kõige intensiivsemad kultuurikontaktid idamaadega toimusid 8. ja 7. sajandil eKr, nimetatakse seda ajajärku kreeka kultuuriloos orientaalseks perioodiks.

Ka kristlus ei tekkinud meie ajaarvamise alguses tühjale kohale, vaid kasvas välja iisraeli usundist. Viimane ei olnud aga isoleeritud ümberkaudsetest kõrgkultuuridest ja sai mõjutusi Mesopotaamiast, Kaananist ja Pärsiast, st samadest kultuuridest, mis on mõjutanud ka antiikkultuuri.

Mis sellest järeldub? See, et Euroopa kultuuri sügavamad juured peituvad Vanades Lähis-Ida kõrgkultuurides.

Kui me tahame põhjalikumalt tunda oma kultuuri juuri, on meil vaja minna ajas kreeklastest kaugemale ja õppida tunda Muistsete Lähis-Ida rahvaste ajalugu, kultuure ja usundeid. Šveitsi teadlane Walter Burkert (1931-2015) on uurinud orientaalset perioodi kreeka kultuuriloos ning tema hiljuti eesti keeles ilmunud raamat „Kreeklased ja idamaad. Homerosest maagideni“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus) on heaks teejuhiks varaste ida ja lääne kultuurikontaktide ning seeläbi ka meie tsivilisatsiooni juurte juurde.

Toimetaja: Marju Himma



Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni.Lastele tasub õpetada, et kui ta näeb midagi, mis tekitab temas halva tunde või mida ta ei mõista, on tegelikult tema enda käes voli panna see video kinni.
Meediauurija 5 soovitust Jänku-Jussi paroodiate taolise sisuga toimimiseks

Noored ei loo parodeerivat sisu peamiselt raha teenimise eesmärgil, vaid soovist saada eakaaslaste tähelepanu, heakskiitu või ärritust, leiab Tartu ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel. See muudab omakorda keerulisemaks taolise sisuga ilmnevate probleemide ennetamise ja lahendamise.

Kooliõpilased presidendi vastuvõtul Kadriorus.Kooliõpilased presidendi vastuvõtul Kadriorus.
Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Uuendatud: 18:27 
Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – tänapäeva noorte soovid seoses töökohaga erinevad nende vanemate omadest üsna palju.Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – tänapäeva noorte soovid seoses töökohaga erinevad nende vanemate omadest üsna palju.
Psühholoog: haridus suunaku mõnna-mõnna põlvkond ka vastikuid töid tegema

Vahetab tihti töökohti, pelgab rutiini ja tahab paindlikkust – need on mõned elemendid, mis iseloomustavad kaasaja noort tööturule astujat. Aga pakutav on üksjagu teistsugune, sest nagu kirjeldavad noortega tegelevad karjäärispetsialistid, pole tööturg selliste noorte jaoks veel päriselt küps. Samal ajal küsib hariduspsühholoog, mida saab ära teha üldharidus, et tuua noored ametite juurde, mis ei ole nii mõnusad – või on suisa vastikud.

Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.
Erakordne operatsioon: Eesti mehele siirdati Helsingis uus süda

Juulis tehti Helsingi ülikooli keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg prof Karl Lemström ja regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54-aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

Loimuri makett.Loimuri makett.
Maailma vastupidavaimate loomade saladused hakkavad paljastuma

"Oh mind rumalukest! Bob jõudis meist ette! Miks küll me ometi ise midagi ei avaldanud? Meil olid ju andmed juba aastaid olemas," kirus Edinburghi ülikooli genoomikaprofessor Mark Blaxter ühel 2015. aasta novembrikuu hommikul oma postkasti potsatanud kirja avades. Bob kirjeldas kolleegidega maailma vastupidavaimate olendite DNA-d. See oli aga alles #Tardigate'i algus.

Rasvatihase vastkoorunud pojad kaaluvad napilt 1,5 grammi, kuid kasvavad kiiresti ning saavutavad maksimaalse kasvukiiruse 5.-6. elupäeval.Rasvatihase vastkoorunud pojad kaaluvad napilt 1,5 grammi, kuid kasvavad kiiresti ning saavutavad maksimaalse kasvukiiruse 5.-6. elupäeval.
Külm kevad viis paljude tihasepoegade hukkumiseni. Video

Tihaste pesitsus on lõppenud või kohe lõppemas. Mõnes õõnsuses võivad veel olla väljalennuks kosuvad rasvatihase pojad, kuid ilmselt lahkuvad ka nemad lähipäevil. Kuidas rasvatihastel 2017. aastal läks – oli see hea või halb pesitsusaasta? Vaata videost kuidas tihasepojad kasvavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.