Kliima soojenemine võib tulevikus põhjustada Eestis sadu liigsurmasid ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eestis esimest korda toimuva rahvusvahelise keskkonnakonverentsi fookuses on keskkonna jätkusuutlikkus. Muuhulgas on vaatluse all globaalsed kliimamuutused, mille osas peab Eesti olema tulevikku vaatav ning leidma kohanemisvõimalusi, mis kaasnevad näiteks keskmise õhutemperatuuri tõusuga.

Rahvusvahelise keskkonnaalase teaduskonverentsi EcoBalt2016 kliimamuutustega kohanemise teemal esineb teiste hulgas Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru, kes räägib kliimamuutuste mõjudest ja nendega kohanemise vajadusest.

Orru kirjeldas, et pessimistlikumate stsenaariumite alusel võib sajandi keskpaigaks suureneda keskmine õhutemperatuur Eestis 2,7 ja sajandi lõpuks 4,3 kraadi võrra.

„Sellega seoses hakkab meil tihedamini olema ka vähemalt 30-kraadiseid päevi, kus oleme aastatel 1996-2013 näinud rahvastikus suremuse 18-protsendilit tõusu ning üle 75-aastate seas 45-protsendilist tõusu. Kuna see võiks tulevikus kaasa tuua sadu liigsurmasid, siis peame efektiivselt tööle panema hoiatussüsteemid ning välja töötama tegevusplaanid teadmaks, kuidas toimida hoiatuste korral.“

Konverentsil käsitletakse kliimamuutustega kohanemise kõrval ka jätkusuutliku elukeskkonna ning rohelise keemia teemasid, tutvustatakse keskkonnateaduse uusimaid arenguid, keskkonnakorralduse erinevaid aspekte ja keskkonna analüüside uusimaid suundi. Omaette teemasessioonid on „rohelise linna“ ning erinevate keskkonna saastatuse probleemid.

Konverentsile on registreerunud rohkem kui 140 osalejat enam kui 25 riigist. Konverentsi kavas on enam kui 40 suulist ettekannet, 40 posterettekannet ning toimuvad ka erinevad koolitused.

Konverents toimub Tartu ülikoolis 9.–12. oktoobrini 2016.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.