Nobeli keemiapreemia pälvisid molekulaarmasina loojad ({{commentsTotal}})

Tänavuse Nobeli keemiapreemia pälvisid kolmapäeval Prantsuse teadlane Jean-Pierre Sauvage, britt J Fraser Stoddart ja hollandlane Bernard Feringa maailma väikseimate masinate, molekulaarmasinate väljatöötamise eest.

Laureaadid jagavad omavahel kaheksa miljonit krooni (831 000 eurot) kontrollitava liikumisega molekulide konstrueerimise ja sünteesimise eest. Need molekulid võivad energia lisamisel täita etteantud, ülesandeid, teatas Rootsi teaduste akadeemia.

Akadeemia sõnul saab molekulaarmasinaid kõige tõenäolisemalt kasutada uute materjalide, sensorite ja energiasalvestussüsteemide arendamisel.

Varem sel nädalal kuulutati välja Nobeli füüsika- ja meditsiiniauhinna võitjad. Reedel tehakse teatavaks, kes on pälvinud tänavuse rahupreemia. Majandus- ja kirjandusauhinna laureaadi selguvad järgmisel nädalal.

Auhinnad antakse üle 10. detsembril selle asutaja Alfred Nobeli surma 120. aastapäeval.

Allikas: BNS



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.