Kristjan Port: toimus kõiki mõjutav oluline muutus. Kas märkasite? ({{commentsTotal}})

Autor: amika san/Creative Commons

Katseta enda peal mõtteeksperimenti, milles sulle antakse näiteks miljon eurot, pannes kaasa tingimuse, et sa ei tohi sellest kellelegi rääkida ja sa ei või seda raha kasutada. Sul justkui on miljon ja ei ole kah. Võrreldes praeguse, tõenäoliselt miljonist vaba olukorraga, kas nõustuksid pakkumisega ja võtaksid vastu nendel tingimustel kodusesse kappi kastikese krõbisevaid kupüüre?

Tõenäoliselt oleks paljud sellega nõus. Paistes teistele imelikena ja ilmselt valikust isegi aru saamata. Ometi käib miski nähtamatu jõud peale ja õigustab valikut.

Teine mõtteeksperiment võiks olla selline, milles sinu ja peaagu kõigi maailma inimeste elukorralduses leiab aset põhimõtteline muutus, aga nad ei saa sellest midagi teada ja neile paistab maailm samasugusena nagu enne. Kas inimesed peaks olema sellest muutusest teadlikud?

Kolmas eksperiment küsib, kas peaksid omama maidagi, mis ei ole enam ammu sinu oma? See viimane sarnaneb mõneti esitatud miljoni omamise näilisuse teemaga, aga mitte täielikult.

Nende harjutuste eesmärk on püüd sundida aju olukorda, et mõista just äsja aset leidnud ülisuurt muudatust kõikide interneti kasutamisest mõjutatud inimeste elus. Muudatus juhtus ööl vastu oktoobri algust ja kuna praeguseks ei ole keegi selles osas midagi märganud, siis kas nad peaks sellest teadma?

Kusjuures see muutus võinuks juhtuda 18 aastat tagasi, aga millegi pärast tundus mõnele otsustajale, et neil on kuidagi parem olla, kui nad ei pea selle muutusega nõustuma, kuna siis on nende käes midagi, mis ei ole enam ammu nende oma ja nad ei saa ka põhimõtteliselt sellega midagi teha. Aga ikkagi!

Jutt käib internetis andmevahetuseks ja andmete asukohtade omanikega sidumiseks ning adresseerimiseks vajaliku kõige üldisema aadressiraamatu hoidmisest. Selles peetakse arvet mis aadressil ja kelle käes on need .ee, .com, .edu jmt lõpuga interneti domeeninimed ja kellele jagatakse numbrilisi aadresse.

Võib ka öelda, et tegemist on interneti tehnilise juhtimisega, aga seda vaid tingimusel, et teenitakse kogu maailma huve ega aeta oma asja. USA kätte sattus interneti adresseerimise ülene valve ajaloolise pärandina koos interneti aluseks onud sidevõrgu sünniga.

Kuid koos interneti muutumisega maailmanähtuseks hakati rääkima kohustuse siirdamisest riikidest sõltumatu ekspertgrupi alluvusse. Internetiga on seotud koduplaneedi suurima mõjuvõimuga ja samal ajal konfliktidest tiined huvipooled nagu riigid, äri, haridus ja teadus, avalik huvi ning iga isiku isiklik huvi. Neist kellegi huvides pole hoida interneti „kinnisturaamatut“ ühe suure ja jõulise riigi mõjuväljas.

Seni haldas nimeregistrit USA kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Lõuna-California ülikooli informatsiooniteaduste instituudi juures loodud vastutav üksus nn interneti nimede määramise autoriteet.

Lepingu kureerimise võttis hiljem üle kaubanduse eest vastutav ministeerium, võttes vastutava kohustuse kuni missiooni siirdamiseni valitsusvälisele sõltumatule mittetulunduslikule organisatsioonile mida tuntakse pika nime väljaütlemisest hoidumise asemel lühendina ICANN.

Nimetuses viidatakse korporatsioonile, mis vastutab internetis nimede ja numbrite omistamise eest. Nimetatud korporatsioon esindab interneti kasutajaid mitte riike.

Ometi leidus USAs isikuid, kes tundsid mõttelise interneti valitsemise omandi vastu suurt kiindumust.

Näiteks otsustas ÜRO liikmete enamik 2012. aastal anda interneti tuleviku suhtes suurem kaal üleilmsele Telekommunikatsiooni Liidule. Selle ettepaneku peale marssis USA esindus istungilt minema.

Muuhulgas väideti, nagu kasvaks vastutuse siirdamisega USAst sõltumatule subjektile risk sõnavabadusele. Väide on iseendaga loogilises vastuolus, sest vaba ollakse siis kui keegi ei oma suurema mõjutamise võimalust.

USA valitsus otsustas siiski kahe aasta eest, et loovutusprotsess tuleb teoks teha. Siis aga reageeris Texase kuberner ja presidendikandidaat Ted Cruz väitega, et tegemist on 1871. aastast ameeriklaste elukorralduse aluseks olnud konstitutsiooni esimese täienduse rikkumisega. Seegi väide lükati tagasi.

Seejärel kaebasid protsessi peale nelja osariigi kohtunikud sooviga protsess ajutiselt külmutada. Järjekorras viimast avaldust pidi käsitlema Galvestoni linnas Texases õigust mõistev kohtunik, kes otsustas paar tundi enne septembri viimase päeva keskööd sellegi ettepaneku tagasi lükata ja nii see sisus ülisuur, kuid kõigile tajumatu muutus meie elus aset leidiski.

Toimetaja: Marju Himma

Allikas: Portaal



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.