Botaanik õpetab Osoonis loodust kaitsma ({{commentsTotal}})

Mis on igaühe looduskaitse ning kuidas me enda igapäevase tegevusega saame kaasa aidata liikide mitmekesisusele? Osooni võttegrupile rääkis sellest Tartu ülikooli vanemteadur Aveliina Helm oma kodus Vooremaal Soitsjärve kaldal, kus noor teadlane ja looduskaitsja on ise eeskujuks pärandkoosluste taastamisel.

“Kui me kolm aastat tagasi alustasime siin lammaste karjatamist, siis praktiliselt selliseid väikeseid madalakasvulisi taimi siin ei olnudki. Aga nüüd kolm aastat hiljem, nagu näha, on meil juurde tulnud päris suurel hulgal toredaid niidutaimesid, keda me väga ootasime ja kelle jaoks me need lambad ka võtsime,” kirjeldab Helm koosluste taastamise algusaegasid.

Praeguseks on botaanik oma kodu ümbert leidnud enam kui 200 taimeliiki, millest mitmed madalakasvulised liigid (nt süstjaslehine teeleht ja värihein) saavad kasvada ainult tänu karjatamisele.

Samas ei ole kodukoha taimede liigirikkus vaid botaanikutele rõõmuks: koos taimedega tulevad keskkonda tagasi ka paljud vahepeal kadunud putukaliigid, kes aitavad kahjureid tõrjuda ja kultuuritaimi tolmeldada – koos putukatega ka linnud ja muu elustik.

“Me ei pruugi seda tähele panna ja igapäevaelus tunnetada, aga tegelikult kogu meid ümbritsev keskkond, kogu inimese kui liigi toimimine, kõik looduse poolt pakutavad teenused, mida me tarbime, olgu see siis tolmeldamine või puhas õhk või aineringed ja puhas vesi – et tegelikult toimivad need ajalooliselt elurikkas paljude kooslustega keskkonnas.”

Lihtsaim viis oma koduaia liigilist mitmekesisust suurendada on istutada peenardele tolmeldajaid ligimeelitavaid taimeliike nagu veiste-südamerohi ja pune. Samuti tasuks säilitada eramajade hoolitsetud aedades niitmata metsik niidupeenra lapike. Seda nimetab bioloog igaühe looduskaitseks – sest aeg, mil loodusliku mitmekesisuse säilimiseks piisas traditsioonilisest looduskaitsest nagu näiteks looduskaitsealadest ning kaitsealustest elupaikadest, olevat juba mõnda aega möödas.

Helmi sõnul elame geoloogilises ajajärgus, mida nimetatakse inimmõju rõhutavalt antropotseeniks – pole kohta planeedil, mis oleks inimtegevuse poolt mõjutamata.

“Igaüks meist peab toetama kaitsealade vahelistel aladel elurikkust nii nagu me suudame,” paneb vanemteadur Helm südamele ja rõhutab kodanikuaktiivsuse olulisust.



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: