Botaanik õpetab Osoonis loodust kaitsma ({{commentsTotal}})

Mis on igaühe looduskaitse ning kuidas me enda igapäevase tegevusega saame kaasa aidata liikide mitmekesisusele? Osooni võttegrupile rääkis sellest Tartu ülikooli vanemteadur Aveliina Helm oma kodus Vooremaal Soitsjärve kaldal, kus noor teadlane ja looduskaitsja on ise eeskujuks pärandkoosluste taastamisel.

“Kui me kolm aastat tagasi alustasime siin lammaste karjatamist, siis praktiliselt selliseid väikeseid madalakasvulisi taimi siin ei olnudki. Aga nüüd kolm aastat hiljem, nagu näha, on meil juurde tulnud päris suurel hulgal toredaid niidutaimesid, keda me väga ootasime ja kelle jaoks me need lambad ka võtsime,” kirjeldab Helm koosluste taastamise algusaegasid.

Praeguseks on botaanik oma kodu ümbert leidnud enam kui 200 taimeliiki, millest mitmed madalakasvulised liigid (nt süstjaslehine teeleht ja värihein) saavad kasvada ainult tänu karjatamisele.

Samas ei ole kodukoha taimede liigirikkus vaid botaanikutele rõõmuks: koos taimedega tulevad keskkonda tagasi ka paljud vahepeal kadunud putukaliigid, kes aitavad kahjureid tõrjuda ja kultuuritaimi tolmeldada – koos putukatega ka linnud ja muu elustik.

“Me ei pruugi seda tähele panna ja igapäevaelus tunnetada, aga tegelikult kogu meid ümbritsev keskkond, kogu inimese kui liigi toimimine, kõik looduse poolt pakutavad teenused, mida me tarbime, olgu see siis tolmeldamine või puhas õhk või aineringed ja puhas vesi – et tegelikult toimivad need ajalooliselt elurikkas paljude kooslustega keskkonnas.”

Lihtsaim viis oma koduaia liigilist mitmekesisust suurendada on istutada peenardele tolmeldajaid ligimeelitavaid taimeliike nagu veiste-südamerohi ja pune. Samuti tasuks säilitada eramajade hoolitsetud aedades niitmata metsik niidupeenra lapike. Seda nimetab bioloog igaühe looduskaitseks – sest aeg, mil loodusliku mitmekesisuse säilimiseks piisas traditsioonilisest looduskaitsest nagu näiteks looduskaitsealadest ning kaitsealustest elupaikadest, olevat juba mõnda aega möödas.

Helmi sõnul elame geoloogilises ajajärgus, mida nimetatakse inimmõju rõhutavalt antropotseeniks – pole kohta planeedil, mis oleks inimtegevuse poolt mõjutamata.

“Igaüks meist peab toetama kaitsealade vahelistel aladel elurikkust nii nagu me suudame,” paneb vanemteadur Helm südamele ja rõhutab kodanikuaktiivsuse olulisust.



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.