Teadusfoto: Läänemere vetikate mitmekesisus on tõusuteel ({{commentsTotal}})

Tüüpilisi Läänemere kevadisi vetikad pildistas uuringu üks autoritest, Soome vetikateadlane Sirpa Lehtinen.
Tüüpilisi Läänemere kevadisi vetikad pildistas uuringu üks autoritest, Soome vetikateadlane Sirpa Lehtinen. Autor/allikas: Sirpa Lehtinen

Kui üldiselt kipuvad maailmas liigid üha kiiremini kaduma, siis meie oma kodumeri sõuab vastuvoolu.

Tartu ülikooli vanemteaduri Kalle Olli, ja tema kaasautorite teadustöö on näidanud, et viimase 40 aasta jooksul on vetikate ehk taimhõljumite, teaduslikumalt fütoplanktoni kui esmastootja kooslused pea igas Läänemere otsas liigirikkamaks muutunud.

Esmastootjateks nimetatakse mikroskoopilisi vetikaid. Vetikad on 0.01–0.1millimeetrise keha läbimõõduga organismid, kes enamasti kuuluvad protistide hulka. Protistid on sellised organismid, kelle kogu keha koosnebki ühest rakust, kuid erinevalt bakteritest on nad päristuumsed, nagu seda on ka kõik meie keharakudki. Esmastootjateks nimetatakse neid sellepärast, et nad on nagu taimed, kes päikeseenergia abil süsihappegaasist ja toitesooladest taimset biomassi toodavad, mida toiduahela kõrgemad lülid eluks vajavad.

Olli ja tema kolleegide töö näitas, et alates 1960ndatest kuni tänaseni on liikide arv ühe proovi kohta kasvanud keskmiselt 1 liigi võrra 2–4 aasta kohta. Kasvanud on just proovides korraga nähtavate liikide hulk, mitte ilmtingimata liigifond, ehk see kui palju liike üldse kokku näha võib.

Sellisest liigikoosluse rikastumisest võiks oodata mingit mõju ka ökosüsteemi funktsioneerimisele. Samas töös leitigi, et koos liigirikkusega on kasvanud ka koosluse efektiivsus. See tähendab, et sama hulga ressursside, täpsemalt toitesoolade, abil suudab liigirikkam vetikakooslus toota rohkem fotosünteesivaid pigmente, ehk neid tillukesi mootoreid, mille abil vetikad valgusest energiat nopivad.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: