Teadusfoto: Läänemere vetikate mitmekesisus on tõusuteel ({{commentsTotal}})

Tüüpilisi Läänemere kevadisi vetikad pildistas uuringu üks autoritest, Soome vetikateadlane Sirpa Lehtinen.
Tüüpilisi Läänemere kevadisi vetikad pildistas uuringu üks autoritest, Soome vetikateadlane Sirpa Lehtinen. Autor/allikas: Sirpa Lehtinen

Kui üldiselt kipuvad maailmas liigid üha kiiremini kaduma, siis meie oma kodumeri sõuab vastuvoolu.

Tartu ülikooli vanemteaduri Kalle Olli, ja tema kaasautorite teadustöö on näidanud, et viimase 40 aasta jooksul on vetikate ehk taimhõljumite, teaduslikumalt fütoplanktoni kui esmastootja kooslused pea igas Läänemere otsas liigirikkamaks muutunud.

Esmastootjateks nimetatakse mikroskoopilisi vetikaid. Vetikad on 0.01–0.1millimeetrise keha läbimõõduga organismid, kes enamasti kuuluvad protistide hulka. Protistid on sellised organismid, kelle kogu keha koosnebki ühest rakust, kuid erinevalt bakteritest on nad päristuumsed, nagu seda on ka kõik meie keharakudki. Esmastootjateks nimetatakse neid sellepärast, et nad on nagu taimed, kes päikeseenergia abil süsihappegaasist ja toitesooladest taimset biomassi toodavad, mida toiduahela kõrgemad lülid eluks vajavad.

Olli ja tema kolleegide töö näitas, et alates 1960ndatest kuni tänaseni on liikide arv ühe proovi kohta kasvanud keskmiselt 1 liigi võrra 2–4 aasta kohta. Kasvanud on just proovides korraga nähtavate liikide hulk, mitte ilmtingimata liigifond, ehk see kui palju liike üldse kokku näha võib.

Sellisest liigikoosluse rikastumisest võiks oodata mingit mõju ka ökosüsteemi funktsioneerimisele. Samas töös leitigi, et koos liigirikkusega on kasvanud ka koosluse efektiivsus. See tähendab, et sama hulga ressursside, täpsemalt toitesoolade, abil suudab liigirikkam vetikakooslus toota rohkem fotosünteesivaid pigmente, ehk neid tillukesi mootoreid, mille abil vetikad valgusest energiat nopivad.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.