Ülikooli arhitektuur ja Krause looming sai terviklikult kaante vahele ({{commentsTotal}})

J. W. Krause üks restaureerimisplaan Tartu toomkiriku taastamiseks. Tornidesse on kavandatud tähetorn, keskele kirik ja kooriosasse raamatukogu. Pikilõige.
J. W. Krause üks restaureerimisplaan Tartu toomkiriku taastamiseks. Tornidesse on kavandatud tähetorn, keskele kirik ja kooriosasse raamatukogu. Pikilõige. Autor/allikas: EAA, f 2100, n 11, s 147, l 5

Tartu ülikoolis valmis mahukas uurimistöö, mis keskendub Tartu ülikooli arhitektuurile ja arhitekt Johann Wilhelm Krause loomingule. Äsja kaante vahele saanud Krause elutöö kataloogide neljas osa pani punkti 1996. aastal kavandama hakatud uurimistööle.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kirjutas raamatu eessõnas, et Krause elutöö kataloogide neljas osa on väljapaistev nii ehitiste valiku kui ka oma sisukuse ja esteetilise väärtuse poolest.

„Johann Wilhelm Krause kinkis Tartule, Eestile, kogu Euroopale ainulaadse kultuurimälestise – ühe kõige terviklikuma ja paremini säilinud valgustusajastu ülikooli ansambli Euroopas. Need hooned ja see park ei ole pelgalt majad ja puud, see on ühe ülikooli ja ühe linna vaimne ruum – lihtne, tõsine ja väärikas,“ kirjeldas Kalm.

Eessõnas seisab, et Krause oli teenäitaja, kelle ideede alusel sai Tartus teoks see, millest meie regiooni teistes linnades toona alles unistati ja mida nüüd nii meie kui ka teised Euroopa ülikoolid siiralt ja õigusega imetleme.

„Nüüdisaegse ülikooli vajadustele sobiksid paremini moodsad õppe- ja teadusruumid, ometi on Tartu ülikool palju pingutanud selle nimel, et ka Krause rajatud müüride vahel püsiks vilgas akadeemiline elu. Õppe-, töö- ja ekspositsiooniruumideks renoveeritud ajalooline arhitektuuriansambel valiti selle aasta veebruarikuus Euroopa kultuuripärandi märgise väheste kandjate hulka. See on kõrgeim rahvusvaheline tunnustus ülikooli püüetele sobitada omavahel ajaloolise kinnisvara säilitamise vastutus aktiivse õppe- ja teadustöö vajadustega,“ tõdes Kalm.

Esimeses kataloogis meenutas kunstiajaloo professor Juhan Maiste, et uurimistöö kava visandas ta esimest korda 1996. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandes. Kakskümmend aastat hiljem, paljude innustunud kolleegide koostöös on see unistus nüüd terviklikult kaante vahel.

„Olen uhke ja tänulik professor Maistele ja kõigile neile enam kui kolmekümnele kaastööd teinud autorile selle ainukordse ettevõtmise teoks saamise eest. Kõik ajaloolise ülikooli ehitusprojektid on sellega avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Sellise suurteose üle tunneks uhkust iga ülikool,“ kiitis rektor.

„Johann Wilhelm Krause. Ülikool Emajõe Ateenas / Die Universität im Embach-Athen. Kataloog 4“ koostajad on kunstiajaloo osakonnast professor Juhan Maiste ja Anu Ormisson-Lahe. Oma panuse kataloogi neljandasse osasse on andnud mitmed autorid nii Eestist kui välisriikidest: Annegret Kriisa, Gerd-Helge Vogel, Epi Tohvri, Moonika Teemus, Aija Taimiņa, Kristiina Tiideberg, Lea Leppik.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.