Ülikooli arhitektuur ja Krause looming sai terviklikult kaante vahele ({{commentsTotal}})

J. W. Krause üks restaureerimisplaan Tartu toomkiriku taastamiseks. Tornidesse on kavandatud tähetorn, keskele kirik ja kooriosasse raamatukogu. Pikilõige. Autor: EAA, f 2100, n 11, s 147, l 5

Tartu ülikoolis valmis mahukas uurimistöö, mis keskendub Tartu ülikooli arhitektuurile ja arhitekt Johann Wilhelm Krause loomingule. Äsja kaante vahele saanud Krause elutöö kataloogide neljas osa pani punkti 1996. aastal kavandama hakatud uurimistööle.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kirjutas raamatu eessõnas, et Krause elutöö kataloogide neljas osa on väljapaistev nii ehitiste valiku kui ka oma sisukuse ja esteetilise väärtuse poolest.

„Johann Wilhelm Krause kinkis Tartule, Eestile, kogu Euroopale ainulaadse kultuurimälestise – ühe kõige terviklikuma ja paremini säilinud valgustusajastu ülikooli ansambli Euroopas. Need hooned ja see park ei ole pelgalt majad ja puud, see on ühe ülikooli ja ühe linna vaimne ruum – lihtne, tõsine ja väärikas,“ kirjeldas Kalm.

Eessõnas seisab, et Krause oli teenäitaja, kelle ideede alusel sai Tartus teoks see, millest meie regiooni teistes linnades toona alles unistati ja mida nüüd nii meie kui ka teised Euroopa ülikoolid siiralt ja õigusega imetleme.

„Nüüdisaegse ülikooli vajadustele sobiksid paremini moodsad õppe- ja teadusruumid, ometi on Tartu ülikool palju pingutanud selle nimel, et ka Krause rajatud müüride vahel püsiks vilgas akadeemiline elu. Õppe-, töö- ja ekspositsiooniruumideks renoveeritud ajalooline arhitektuuriansambel valiti selle aasta veebruarikuus Euroopa kultuuripärandi märgise väheste kandjate hulka. See on kõrgeim rahvusvaheline tunnustus ülikooli püüetele sobitada omavahel ajaloolise kinnisvara säilitamise vastutus aktiivse õppe- ja teadustöö vajadustega,“ tõdes Kalm.

Esimeses kataloogis meenutas kunstiajaloo professor Juhan Maiste, et uurimistöö kava visandas ta esimest korda 1996. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandes. Kakskümmend aastat hiljem, paljude innustunud kolleegide koostöös on see unistus nüüd terviklikult kaante vahel.

„Olen uhke ja tänulik professor Maistele ja kõigile neile enam kui kolmekümnele kaastööd teinud autorile selle ainukordse ettevõtmise teoks saamise eest. Kõik ajaloolise ülikooli ehitusprojektid on sellega avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Sellise suurteose üle tunneks uhkust iga ülikool,“ kiitis rektor.

„Johann Wilhelm Krause. Ülikool Emajõe Ateenas / Die Universität im Embach-Athen. Kataloog 4“ koostajad on kunstiajaloo osakonnast professor Juhan Maiste ja Anu Ormisson-Lahe. Oma panuse kataloogi neljandasse osasse on andnud mitmed autorid nii Eestist kui välisriikidest: Annegret Kriisa, Gerd-Helge Vogel, Epi Tohvri, Moonika Teemus, Aija Taimiņa, Kristiina Tiideberg, Lea Leppik.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.