Alkohol mõjub kiiretoimelise antidepressandina   ({{commentsTotal}})

Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Virgo Siil

Kas mõne napsu võtmine võib depressioonis inimestel enesetunnet parandada? Jah. Vähemalt biokeemilises mõttes.

Äsja ajakirjas Nature Communications ilmunud uuringus näitavad teadlased, et alkohol tekitab meie kehades sarnased neuraalsed (närvisüsteemi vahendusel toimuvad) ja molekulaarsed muutused nagu ravimid, millel on täheldatud kiiret depressioonivastast mõju.

Depressiooni ja alkoholismi vahelise sagedase komorbiidsuse (kaasuvuse) tõttu on uuringu juht Kimberly Raab-Graham sõnul tekkinud üldtunnustatud eneseravi hüpotees, mille kohaselt depressioonis inimesed võivad püüda oma haigust joomisega ravida. “Meil on nüüd biokeemilised ja käitumuslikud andmed, mis seda hüpoteesi kinnitavad,” ütles ta. See ei tähenda aga sugugi, et alkoholi võiks pidada tõhusaks depressiooniravimiks.

Raab-Grahami sõnul on eneseravi alkoholiga ohtlik. “Alkoholi kasulikkuse ja kahjulikkuse vaheline piir on väga kitsas ja mingil hetkel muutub korduv eneseravi sõltuvuseks,” lisas ta. Oma uuringus loommudelit kasutades leidis teadlaste rühm, et üksainus doos joovastavas koguses alkoholi, mis blokeerib NMDA retseptorid (valgud, mida seostatakse õppimise ja mäluga), toimib koosmõjus autismiga seonduva FMRP valguga, nii et hape nimega GABA muutub aju neuroprotsesside ülekandjate inhibiitorist (takistajast) hoopis stimulaatoriks. Lisaks avastas uuringurühm, et nende biokeemiliste muutuste tulemuseks oli mittedepressiivne käitumine, mis kestis vähemalt ööpäeva.

See uuring näitas, et alkohol toimib loomades biokeemilisel tasandil sarnaselt kiiretoimeliste depressiooniravimitega ning avaldab sarnast käitumuslikku mõju, mida on täheldatud inimestel. Viimastel aastatel on selgunud, et ketamiini laadsed kiiretoimelised antidepressandid suudavad depressiooni sümptomeid mõne tunniga leevendada. Sealjuures kestab nende mõju kuni kaks nädalat, seda isegi inimestel, kellele traditsioonilised antidepressandid mõju ei avalda.

Uuringu juht tunnistab, et selles vallas on vaja veel uuringuid teha, kuid praegune leid pakub bioloogilise põhjenduse inimeste eneseravi instinktile. “Samuti tuvastasime molekulaarse mehhanismi, mis võib olla üheks tähtsamaks põhjuseks, miks alkoholi kuritarvitamine ja depressioon koos esinevad,” rääkis Raab-Graham.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.

Toimetaja: Virgo Siil



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.