Professor Toivo Maimets: biomeditsiinis on Nobeli preemia konkurents väga tihe ({{commentsTotal}})

Toivo Maimets.
Toivo Maimets. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa hinnangul läks Nobeli preemia igal juhul väga tugevale tööle, kuigi Yoshinori Ohsumile võitu ei prognoositud.

“Autofaagia on väga positiivne protsess, mis tavaliselt käivitub stressifaktorite peale, näiteks viirusrünnaku puhul,” selgitas professor Toivo Maimets. “Aga ka siis, kui rakud on näljas, saab seeläbi kasutada sisemisi reserve, et toota energiat varuainete lagundamisest ja ehitusplokke uute molekulide tekitamiseks."

"See, et lüsosoomid toimivad rakkudes lagundajana, oli teada juba möödunud sajandi keskel, ent Yoshinori Ohsumi uuris, kuidas see masinavärk täpselt käib,” ütles Maimets. “Ta selgitas alguses pärmide ja hiljem ka kõrgemate orgamismide juures välja autofaagias osalevad geenid ning leidis mehhanismi, kuidas autofaagia toimub.”

“Vaatasin hommikul Thomson Reutersi prognoose meditsiinipreemia kohta, seal oli kolm väga tugevat kandidaati. Tavaliselt on Nobeli preemia võidutöödel kaks poolt – fundamentaalteaduslik avastus ja selle praktiline rakendus. Kõigil ennustatud võitjatel olid mõlemad komponendid olemas, näiteks potentsiaalsed ravimikandidaadid mitmete haiguste raviks, samas kui autofaagia uurimisel nii kaugele veel jõutud pole,” ütles Toivo Maimets. "Aga muidugi on komitee otsus lõplik ja õige, küllap neil olid tugevad põhjused selliseks valikuks. Biomeditsiinis toimub praegu tohutult huvitavaid arenguid, igas värskes Nature numbris on nii palju uut ja vaimustavat, et konkurents peabki väga tihe olema.”

Autofaagia on rakkude võime hävitada iseenda erinevaid koostisosi, näiteks valke ja organelle, või ka sissetunginud baktereid ja viirused. Rakuplasmas asuvad lüsosoomid on täis ensüüme, millega kokkupuutel vananenud rakuosad või võõrkehad lagundatakse. Maimetsa sõnul on mitmete haiguste, näiteks Parkinsoni tõve, diabeedi ja vähi puhul autofaagia protsess defektne. Kui mõistame, kuidas see protsess täpselt toimib, on lootust, et vigaseid süsteeme saab järele aidata ja taas tööle panna.

“Muuseas, ka minu õpetaja Jüri Kärneri doktoritöö 80ndatel aastatel käsitles lüsosoomide rolli arengubioloogias, nii et Tartuski on selle valdkonnaga tegeletud. Hetkel küll ühtki aktiivset tööd lüsosüümidega käimas ei ole, aga võimalik, et Nobeli preemia toob ka sellele teemale tähelpanu,” arvas Maimets.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: