FameLab: kuidas võidu teadust tutvustada ({{commentsTotal}})

Der-Liang Yung demonstreerib kihtlisandusmeetodil toodetud jalaproteesi
Der-Liang Yung demonstreerib kihtlisandusmeetodil toodetud jalaproteesi Autor/allikas: Virgo Siil

“Kui me kuskil ka teeme pauku, siis ei puudu seal seletus, miks see pauk juhtus ja kus seda kasutatakse. Me alati seletame selle ära kah,” räägib AHHAA teaduskeskuse hubases koosolekuruumis FameLabi korraldaja Annika Vesselov.

FameLab ehk kuulsuse labor on Suurbritannias ligi kümme aastat tagasi alguse saanud teadusteemaliste ettekannete võistlus, kus osalejad peavad kolme minuti jooksul huvitavalt esitlema teadusteemasid. Slaidiesitlust kasutada ei või, lubatud on vaid abivahendid, mille esineja ise lavale jaksab tuua. Kohtunikud hindavad ettekande sisu, selgust ja esineja karismaatilisust. Põhieesmärk on arendada teaduskommunikatsiooni.

Võistluskohaks on üks teaduskeskuse näitusesaale, saali tahaotsa on eksponaatide kõrvale seatud üles lava ja toolid. Enne võistlust uitavad ringi üksikud korraldusmeeskonna liikmed. Mustad kokkupandavad toolid on seatud eeskujulikult joondu nagu sõdurid. Mõnikümmend minutit enne võistluse algust saabuvad kaheksa noort esinejat. Võistlejad naljatlevad omavahel närviliselt ja sätivad end sisse kahele poole vahekäiku, eestlased ühel, lätlased teisel poolel, nagu naaberriigidki.

Heli- ja kaameramehed sahmivad ärevalt ringi, tehakse viimase hetke prooviesinemisi. Toolid täituvad publikuga, pealtvaatajaid on ligikaudu viiskümmend inimest, valdavalt noored, aga on ka eakamaid huvilisi.

Üksteise järel jõuavad kohale ka viis kohtunikku. “Ma arvan, et see ettekujutus teadlasest, kes on kitlis, prillidega kuskil laboris, teeb halli ja igavat tööd, on nüüd murtud. Eriti tänu AHHAA-le ja sellistele ettevõtmistele,” räägib üks kohtunikest, Lili Milani. “Nad muudavad teaduse põnevaks, värviliseks. Kõik see muudab asja laste ja noorte jaoks huvitavamaks,” ütleb Milani. Eelmise aasta noore teadlase preemia laureaat leiab, et teaduse tõsisemat joont õpetatakse koolides küll, hea on, kui teiste vahenditega ka lõbusamat tahku näidatakse.

Kell saab kuus, võistlus algab. Oranžil seinal on küll kiri “Everybody wins!” – kõik võidavad –, aga sellel võistlusel tuleb selgitada siiski vaid üks võitja. Esinejate teemad ulatuvad seinast seina, kes räägib kirglikult GPS-iga kõrguste mõõtmisest, kes jälle lehmade iseloomuomaduste uurimisest, virtuaalreaalsuse abil vaimuhäirete uurimisest või vananemise peatamisest.

“Mul kästi see silt kaasa võtta,” räägib tahvli kirjaga “18+” lavale toonud võistleja. Ta tutvustab puidu ja plastiku komposiitmaterjali liitmisprobleeme mehe ja naise metafooride abil. “Puidu ja plastiku liitmisel on tähtsad paljud tegurid, samamoodi nagu mehe ja naise suhetes,” on üks tema siivsamaid võrdluseid. Tema ettekanne on ka üks huumorikesksemaid, teised püüavad rõhuda veenvuse, hoogsuse ja leidlikkusega.

Vaheaeg. “Kes mind põlema tahab panna,” küsib teadusteatri esineja Artur Luppa. Publiku seas on põletamishuvilisi küll, üks aktiivsem neiu tuleb lavale, läidab vastavalt juhendile leeklambi abil tõrviku ja hetk hiljem ka noormehe. Seebimullidesse püütud propaan süttib plahvatuslikult ja korraks on Luppa käed leekides.

Artur Luppa lubab end teadusteatri nimel ka põlema panna (Foto: Virgo Siil).

Ettekanded jätkuvad, tempo on kiire ja nii ei märkagi, kuidas aeg möödub. Oleks vaid ülikoolis lektoridki nii kaasahaaravad ja soravad. Ekraanil esinejate aega mõõtev kell tõrgub vahepeal töötamast. Sellest võib võistlejatele kasugi olla, sekundi kaupa nulli tiksuva aja nägemine võib lisapinget tekitada. Näha on, et võistlus on uus ja harjumatu kõigile: esinejatele, korraldajatele, publikule. Esinejad kohati kogelevad, vastavad žüriiliikmete täiendavatest küsimustest mööda. Paar korda helitehnika jukerdab. Publik on esialgu tõrges vaheaegadel meelelahutajate tegevuses osalema. Pole viga, esimesel korral ikka juhtub, kogemusest õpitakse ja arenetakse.

Veerand kaheksa läheb rahvusvaheline žürii otsust langetama. Enne kui naasnud žürii jõuab võitja välja kuulutada, hüppab lavale TED X konverentsisarja esindaja ja teatab, et soovib üht Eestit esindanud ettekandjat, Der-Liang Yungi ka nende konverentsile esinema. Natuke hiljem astub lavale žürii esimees Helin Haga ja kuulutab välja FameLabi võitja – Der-Liang Yungi.

Yungi väga ladus ja kaasahaarav ettekanne kirjeldas kihtlisandustootmise ehk 3D-printimise rakendusvõimalustest meditsiinis. Põhja-ameeriklased on Yungi arvates AHHAA ja teadlaste öö festivali sarnaste teadusprojektide loomises ühed maailmaliidrid. “Mul vedas, kuna kasvasin üles vaadates selliseid meelelahutuslikke teadussaateid nagu “Bill Nye the Science Guy”. See mees oli ja on endiselt inspiratsiooniks,” sõnas Kanadast pärit Der-Liang Yung, kes tegeles Tallinna tehnikaülikooli doktorantuuris uute, sitkete ja kõvade materjalide loomisvõimaluste uurimisega.

Liivakellakujulise trofee pälvinud Yung tunnistab hiljem, et oli enne lava taga viibinutest kõige rohkem närvis. “Proovi ajal unustasin ette valmistatud ettekande täielikult ja pidin uue välja mõtlema. Otsustasin, et ettekande ajal ei vaata mobiilist oma kõnet, vaid keskendun kümnele märksõnale,” räägib ta.

Ruumist lahkuvad võistlejad ei näigi liiga pettunud, ehk oli nende jaoks tõesti tähtis mitte ainult võit, vaid ka osavõtt? Igal juhul on kõik kogemuse võrra rikkamad, mõtteainet teaduse rakendusviisideks ja ettekanneteks said nii võistlejad kui ka publik. Astume teaduskeskusest välja Tartu selgesse sügisõhtusse. Kesklinnas ristitakse taas uut pesakonda rebaseid. Jah, teadus ja haridus võib ka lõbus olla.



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.