Video: Miks mõni ravim suudab ühe terveks ravida, aga teist mitte? ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli doktorant Kristi Krebs uurib, kuidas geneetika mõjutab inimeste reageerimist ravimitele.
Tartu ülikooli doktorant Kristi Krebs uurib, kuidas geneetika mõjutab inimeste reageerimist ravimitele. Autor/allikas: Ekraanitõmmis

Üheks põhjuses on meie pärilikkusaines ehk DNA-s esinevad geneetilised muutused, mis mõjutavad valkude tööd. Valgud on ained, mis juhivad kõikide organismide ja nende elundite talitust.

3 minuti loeng Kristi Krebs from Kristi Krebs on Vimeo.

Tartu ülikooli doktorant Kristi Krebs räägib kolme minuti loengul, et praegu tehakse ravimeid keskmisele inimesele ja arstid ei tea ravimit välja kirjutades, kuidas see tegelikult, ja kas üldse, konkreetsele patsiendile mõjub. “Selge on see, et sama ravim samas annuses ei ole kõikidele lahenduseks.”

Selleks, et ennustada, kuidas inimene ravimile reageerida võib, tuleks kaardistada tema DNA-s kõik ravimivastust mõjutavad geneetilised muutused.

“Viimase aja biotehnoloogia lahendused võimaldavad meil analüüsida inimese genoomi – kogu DNA-d – kiiremini, täpsemalt ja odavamalt, kui varem,” rääkis Krebs. “Teades igale inimesele omast nö geneetilist “kaarti” ja kuidas ning milliseid ravimeid need DNA muutused mõjutavad, oleks arstil võimalik juba enne ravimi välja kirjutamist teada saada, kas konkreetne annus ja ravim on inimesele sobilik.”

Ravimivastust mõjutavaid muutusi otsib ja analüüsib farmakogenoomika, mis on osa personaalmeditsiinist. Just selle teadusharuga tegeleb Kristi Krebs ka Eesti geenivaramus ja õpib samal ajal Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. Ta uurib, kuidas geneetika mõjutab inimeste reageerimist ravimitele tuginedes põhjalikele Eesti elektroonilistele terviseandmetele ning geenivaramu geenidoonorite geneetilisele infole.

Kristi Krebsi video “Ravimiretsept – allkirjastatud geneetikaga” tunnustati Tartu ülikooli sisekonkursil üheks parimaks kolme minuti videoloenguks. Üle-eestilisel Eesti teaduste akadeemia korraldatud kolme minuti pikkuste loengute konkursi finaalis pääses Krebs kuue parima sekka.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: