Ühe minuti loeng: mis tagab luustiku tervise? ({{commentsTotal}})

Esmapilgul inimskeletti vaadates tundub, et näeme erinevatest pulkadest kokkumonteeritud tugikonstruktsiooni. Ja see on täiesti õige! Skelett moodustab meie toese, mille seisund määrab suuresti inimese elu kvaliteedi, kinnitab Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse anatoomia lektor Meeli Roosalu.

Inimskeletti võib võrrelda hoone tugikonstruktsiooniga, mis annab hoonele püsivuse. Kui hoone tugikonstruktsioon deformeerub, on hävinemisohus kogu ehitis. Üksikdetailide remontimine annab väga lühiajalise efekti. Skeleti deformeerumisel toimub sarnane protsess ka inimkehas.

Skeletti nimetatakse passiivseks liikumiselundkonnaks. Kuid see n-ö passiivsus seisneb vaid selles, et luustik ise ei liigu, seda panevad liikuma arvukad skeletilihased.

Luud ümbritseb sidekoeline luuümbris ehk periost. Läbi luuümbrise kulgevad luu sisemusse veresooned. Periosti sisepinna rakud moodustavad luu pinnale uut luukudet. Seega luuümbris on luu toitja ja uue luukoe tekitaja.

Luuümbris puudub vaid liigesepindadel, neid katab liigesekõhr. Liigesekõhres puuduvad veresooned, sinna liiguvad liigesevõidest ained kõhre muljumise tulemusel. Seega terve liigesekõhre tagab liikumine.Siin ei pea paika väide: mis liigub – see kulub!

Pindmiselt paikneb luus plinkaine, seesmiselt käsnaine.

Plinkaine ehituslikeks elementideks on osteoonid, need on õhukestest luuplaatidest moodustunud torud, mille keskel on kanal veresoontele. Erinevaid kõrvuti asetsevaid osteoone ühendavad omakorda veresoonte kanalid. Selline veresoonte kanalite süsteem tagab luusisese verevarustuse. Inimese elupuhuses arengus kujuneb luudes osteoonide süsteem. Osteoonide teket stimuleerivad kerged põrutused toruluudele ehk n-ö löögiline koormus.

Seega jooks, erinevad liikumismängud, jalgpall, korvpall soodustavad osteoonide teket ja parandavad selle kaudu luu verevarustust. Lapsed tagavad oma igapäevases liikumises luude hea sisestruktuuri arengu. Keksumäng ja hüpitsad on sisustanud paljude põlvkondade õpilaste vahetunde! Selline luu sisestruktuuri kujunemine toimub intensiivselt kasvuperioodil, hilisem liikumise mõju osteoonide tekkele on suhteliselt tagasihoidlik. Liikumisharrastused, milles on kontakt pinnasega minimaalne – suustamine, jalgrattasõit, ujumine, osteoonide teket oluliselt ei stimuleeri.

Löögilise koormuse mõju luude sisestruktuuri kujunemisele on kinnitanud tipptennisistide ülajäsemete uuringud: löögikäe luustik sisaldab oluliselt rohkem osteoone kui söödukäe luustik. Liikumispuudega inimeste luudes on tunduvalt vähem osteoone võreldes normliikujatega.

Seega, et meie skelett suudaks vastu pidada kõrge eani, on ainus kindel soovitus – võimalikult rohkem targalt liikuda!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

mazoni kuller avab ise sinu kodu ukse.

Veebikaupmees Amazon asus inimeste koduukse lukke vahetama

Amazoni kullerid saavad külastada möödunud kuust soovijate kodusid ka juhul, kui seal parasjagu kedagi pole. Vähemalt esialgu ettevõtte paigaldatavad nutilukud teisi kaupmehi üle ukseläve ei lase, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: