Ühe minuti loeng: mis tagab luustiku tervise? ({{commentsTotal}})

Esmapilgul inimskeletti vaadates tundub, et näeme erinevatest pulkadest kokkumonteeritud tugikonstruktsiooni. Ja see on täiesti õige! Skelett moodustab meie toese, mille seisund määrab suuresti inimese elu kvaliteedi, kinnitab Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse anatoomia lektor Meeli Roosalu.

Inimskeletti võib võrrelda hoone tugikonstruktsiooniga, mis annab hoonele püsivuse. Kui hoone tugikonstruktsioon deformeerub, on hävinemisohus kogu ehitis. Üksikdetailide remontimine annab väga lühiajalise efekti. Skeleti deformeerumisel toimub sarnane protsess ka inimkehas.

Skeletti nimetatakse passiivseks liikumiselundkonnaks. Kuid see n-ö passiivsus seisneb vaid selles, et luustik ise ei liigu, seda panevad liikuma arvukad skeletilihased.

Luud ümbritseb sidekoeline luuümbris ehk periost. Läbi luuümbrise kulgevad luu sisemusse veresooned. Periosti sisepinna rakud moodustavad luu pinnale uut luukudet. Seega luuümbris on luu toitja ja uue luukoe tekitaja.

Luuümbris puudub vaid liigesepindadel, neid katab liigesekõhr. Liigesekõhres puuduvad veresooned, sinna liiguvad liigesevõidest ained kõhre muljumise tulemusel. Seega terve liigesekõhre tagab liikumine.Siin ei pea paika väide: mis liigub – see kulub!

Pindmiselt paikneb luus plinkaine, seesmiselt käsnaine.

Plinkaine ehituslikeks elementideks on osteoonid, need on õhukestest luuplaatidest moodustunud torud, mille keskel on kanal veresoontele. Erinevaid kõrvuti asetsevaid osteoone ühendavad omakorda veresoonte kanalid. Selline veresoonte kanalite süsteem tagab luusisese verevarustuse. Inimese elupuhuses arengus kujuneb luudes osteoonide süsteem. Osteoonide teket stimuleerivad kerged põrutused toruluudele ehk n-ö löögiline koormus.

Seega jooks, erinevad liikumismängud, jalgpall, korvpall soodustavad osteoonide teket ja parandavad selle kaudu luu verevarustust. Lapsed tagavad oma igapäevases liikumises luude hea sisestruktuuri arengu. Keksumäng ja hüpitsad on sisustanud paljude põlvkondade õpilaste vahetunde! Selline luu sisestruktuuri kujunemine toimub intensiivselt kasvuperioodil, hilisem liikumise mõju osteoonide tekkele on suhteliselt tagasihoidlik. Liikumisharrastused, milles on kontakt pinnasega minimaalne – suustamine, jalgrattasõit, ujumine, osteoonide teket oluliselt ei stimuleeri.

Löögilise koormuse mõju luude sisestruktuuri kujunemisele on kinnitanud tipptennisistide ülajäsemete uuringud: löögikäe luustik sisaldab oluliselt rohkem osteoone kui söödukäe luustik. Liikumispuudega inimeste luudes on tunduvalt vähem osteoone võreldes normliikujatega.

Seega, et meie skelett suudaks vastu pidada kõrge eani, on ainus kindel soovitus – võimalikult rohkem targalt liikuda!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.