Ühe minuti loeng: mis tagab luustiku tervise? ({{commentsTotal}})

Esmapilgul inimskeletti vaadates tundub, et näeme erinevatest pulkadest kokkumonteeritud tugikonstruktsiooni. Ja see on täiesti õige! Skelett moodustab meie toese, mille seisund määrab suuresti inimese elu kvaliteedi, kinnitab Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse anatoomia lektor Meeli Roosalu.

Inimskeletti võib võrrelda hoone tugikonstruktsiooniga, mis annab hoonele püsivuse. Kui hoone tugikonstruktsioon deformeerub, on hävinemisohus kogu ehitis. Üksikdetailide remontimine annab väga lühiajalise efekti. Skeleti deformeerumisel toimub sarnane protsess ka inimkehas.

Skeletti nimetatakse passiivseks liikumiselundkonnaks. Kuid see n-ö passiivsus seisneb vaid selles, et luustik ise ei liigu, seda panevad liikuma arvukad skeletilihased.

Luud ümbritseb sidekoeline luuümbris ehk periost. Läbi luuümbrise kulgevad luu sisemusse veresooned. Periosti sisepinna rakud moodustavad luu pinnale uut luukudet. Seega luuümbris on luu toitja ja uue luukoe tekitaja.

Luuümbris puudub vaid liigesepindadel, neid katab liigesekõhr. Liigesekõhres puuduvad veresooned, sinna liiguvad liigesevõidest ained kõhre muljumise tulemusel. Seega terve liigesekõhre tagab liikumine.Siin ei pea paika väide: mis liigub – see kulub!

Pindmiselt paikneb luus plinkaine, seesmiselt käsnaine.

Plinkaine ehituslikeks elementideks on osteoonid, need on õhukestest luuplaatidest moodustunud torud, mille keskel on kanal veresoontele. Erinevaid kõrvuti asetsevaid osteoone ühendavad omakorda veresoonte kanalid. Selline veresoonte kanalite süsteem tagab luusisese verevarustuse. Inimese elupuhuses arengus kujuneb luudes osteoonide süsteem. Osteoonide teket stimuleerivad kerged põrutused toruluudele ehk n-ö löögiline koormus.

Seega jooks, erinevad liikumismängud, jalgpall, korvpall soodustavad osteoonide teket ja parandavad selle kaudu luu verevarustust. Lapsed tagavad oma igapäevases liikumises luude hea sisestruktuuri arengu. Keksumäng ja hüpitsad on sisustanud paljude põlvkondade õpilaste vahetunde! Selline luu sisestruktuuri kujunemine toimub intensiivselt kasvuperioodil, hilisem liikumise mõju osteoonide tekkele on suhteliselt tagasihoidlik. Liikumisharrastused, milles on kontakt pinnasega minimaalne – suustamine, jalgrattasõit, ujumine, osteoonide teket oluliselt ei stimuleeri.

Löögilise koormuse mõju luude sisestruktuuri kujunemisele on kinnitanud tipptennisistide ülajäsemete uuringud: löögikäe luustik sisaldab oluliselt rohkem osteoone kui söödukäe luustik. Liikumispuudega inimeste luudes on tunduvalt vähem osteoone võreldes normliikujatega.

Seega, et meie skelett suudaks vastu pidada kõrge eani, on ainus kindel soovitus – võimalikult rohkem targalt liikuda!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: