Uurimissond Rosetta kukutati komeedile ({{commentsTotal}})

Tosina aasta eest Maalt teele saadetud Euroopa Kosmoseagentuuri sond Rosetta leidis reede pärastlõunal komeedil 67P/Tšurjumov-Grassimenko oma viimse rahupaiga. Kahe aasta jooksul keha kogutud andmed avardasid oluliselt inimkonna silmaringi ja pakuvad teadlastele uurimisainest veel aastateks.

Sond kukkus arvutuste kohasel komeedile Eesti aja järgi 29. septembril kell 13.40. Komeeti Maast lahutava 720 miljoni kilomeetri tõttu kaotati Rosettaga planeeritult kontakt umbes 40 minutit hiljem. Kokkupõrke hetkel ulatus Rosetta liikumiskiirus hinnanguliselt 0,9 m/s. Kuigi automaajaama instrumendid ja hiiglaslik päikesepaneel oleks võinud seeläbi kokkupõrkel ka terveks jääda, otsustati varem sondi täieliku väljalülitamise kasuks.

Rosettal pole võimalik komeedi pinnal lebades püsivalt antenni Maa poole suunata, mis raskendaks täiendavate teadusandmete edastamist. Küll aga võib see tekitada häireid teiste süvakosmoses tegutsevate sondidega peetavates sideseanssides. Lisaks ei jätku Päikesest kaugenedes sondi päikesepaneelile kõigi instrumentide käitamiseks enam piisavalt valgust.

Rosetta jätkas teadusandmete kogumist ja Maale lähetamist viimaste sekunditeni. Viimane pilt komeedi pinnast tehti pelgalt 51 meetri kauguselt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.