Uurimissond Rosetta kukutati komeedile ({{commentsTotal}})

Tosina aasta eest Maalt teele saadetud Euroopa Kosmoseagentuuri sond Rosetta leidis reede pärastlõunal komeedil 67P/Tšurjumov-Grassimenko oma viimse rahupaiga. Kahe aasta jooksul keha kogutud andmed avardasid oluliselt inimkonna silmaringi ja pakuvad teadlastele uurimisainest veel aastateks.

Sond kukkus arvutuste kohasel komeedile Eesti aja järgi 29. septembril kell 13.40. Komeeti Maast lahutava 720 miljoni kilomeetri tõttu kaotati Rosettaga planeeritult kontakt umbes 40 minutit hiljem. Kokkupõrke hetkel ulatus Rosetta liikumiskiirus hinnanguliselt 0,9 m/s. Kuigi automaajaama instrumendid ja hiiglaslik päikesepaneel oleks võinud seeläbi kokkupõrkel ka terveks jääda, otsustati varem sondi täieliku väljalülitamise kasuks.

Rosettal pole võimalik komeedi pinnal lebades püsivalt antenni Maa poole suunata, mis raskendaks täiendavate teadusandmete edastamist. Küll aga võib see tekitada häireid teiste süvakosmoses tegutsevate sondidega peetavates sideseanssides. Lisaks ei jätku Päikesest kaugenedes sondi päikesepaneelile kõigi instrumentide käitamiseks enam piisavalt valgust.

Rosetta jätkas teadusandmete kogumist ja Maale lähetamist viimaste sekunditeni. Viimane pilt komeedi pinnast tehti pelgalt 51 meetri kauguselt.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.