Mart Ustav: kirjeldava teadusega tulu ei teeni ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav leiab, et tulu teenivate patentide vähesus tuleneb osaliselt Eesti teaduse struktuurist. Kirjeldavast teadusest seletava teaduse jõudmine võtab aga aega.

''Kaasaegne Eesti teadus tegeleb väga palju loodusnähtuste kirjeldamisega, olgu see siis geenide või koosluste tasemel, aga kirjeldav teadus ei ole seletav. Kirjeldamisega määratletakse ära nähtused, aga ei selgitata, kuidas need nähtused tekivad. Seega sellist looduse uurimist ei ole võimalik patenteerida ja äriks pöörata,'' nentis Ustav saates ''Terevisioon''.

Küll aga oleks see võimalik juhul, kui suudetakse leida nähtusi juhtivad seaduspärad ja moodused nende mõjutamiseks. Näiteks haiguste puhul tähendaks see uute diagnostika- ja ravimeetodite leidmist. Sellealast uurimistööd tehakse Ustavi hinnangul aga Eesti väga vähe.

Mõneti on tegemist paratamatusega. Kaasaegsete uurimismeetoditega tekib suurel hulgal andmeid, kuid miski ei kindlusta, et neist suudetakse eraldada või uurimistöö käigus genereeritakse just haiguse ravimiseks tarvilikke andmeid.

Samal ajal rõhutas Ustav, et kirjeldavat teadust tehakse Eestis väga heal tasemel ning eesti teadlaste publikatsioonid ei ilmu maailma tippajakirjades põhjuseta. ''Selles suhtes oleks ma pigem kannatlik ja loodaks, et seesama mehhanismide seletamine ja selle alusel lahenduste leidmine ongi inimeste tervise ravimisel või selle kindlustamisel läbi diagnostika või teraapia, see kindlasti tuleb,'' lohutas akadeemik.

Professor nentis siiski, et lisaks patentide vähesusele ei tegeleta piisavalt ka nendest majanduskasu lõikamisega, kuigi riik pakub patentide taotlemiseks märkimisväärset abi. ''See on suur probleem, sest see raha ei tule tagasi, see raha ei tule ülikoolidele, see raha ei tule leiutajatele ja järelikult see lünk või vahemaa teadusest kuni ettevõtluseni, mis vahendatakse n-ö patendi puhul, selles suunas tuleb tõsiselt töötada,'' laiendas Ustav.

Kasulik patent võib tuua sisse miljoneid. ''Näeme, et meil on olemas patendid, mis omavad üleilmset katet – USA, Kanada, Austraalia, Jaapan, Euroopa, mis on meile juba praeguseks toonud juba üle seitsme miljoni euro sissetulekut. Sellel patendil on veel 10 aastat sellel patendil minna, näeme, et igal aastal see praktiliselt kahekordistub,'' tõi akadeemik enda ettevõtte näol näite.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.