Mart Ustav: kirjeldava teadusega tulu ei teeni ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav leiab, et tulu teenivate patentide vähesus tuleneb osaliselt Eesti teaduse struktuurist. Kirjeldavast teadusest seletava teaduse jõudmine võtab aga aega.

''Kaasaegne Eesti teadus tegeleb väga palju loodusnähtuste kirjeldamisega, olgu see siis geenide või koosluste tasemel, aga kirjeldav teadus ei ole seletav. Kirjeldamisega määratletakse ära nähtused, aga ei selgitata, kuidas need nähtused tekivad. Seega sellist looduse uurimist ei ole võimalik patenteerida ja äriks pöörata,'' nentis Ustav saates ''Terevisioon''.

Küll aga oleks see võimalik juhul, kui suudetakse leida nähtusi juhtivad seaduspärad ja moodused nende mõjutamiseks. Näiteks haiguste puhul tähendaks see uute diagnostika- ja ravimeetodite leidmist. Sellealast uurimistööd tehakse Ustavi hinnangul aga Eesti väga vähe.

Mõneti on tegemist paratamatusega. Kaasaegsete uurimismeetoditega tekib suurel hulgal andmeid, kuid miski ei kindlusta, et neist suudetakse eraldada või uurimistöö käigus genereeritakse just haiguse ravimiseks tarvilikke andmeid.

Samal ajal rõhutas Ustav, et kirjeldavat teadust tehakse Eestis väga heal tasemel ning eesti teadlaste publikatsioonid ei ilmu maailma tippajakirjades põhjuseta. ''Selles suhtes oleks ma pigem kannatlik ja loodaks, et seesama mehhanismide seletamine ja selle alusel lahenduste leidmine ongi inimeste tervise ravimisel või selle kindlustamisel läbi diagnostika või teraapia, see kindlasti tuleb,'' lohutas akadeemik.

Professor nentis siiski, et lisaks patentide vähesusele ei tegeleta piisavalt ka nendest majanduskasu lõikamisega, kuigi riik pakub patentide taotlemiseks märkimisväärset abi. ''See on suur probleem, sest see raha ei tule tagasi, see raha ei tule ülikoolidele, see raha ei tule leiutajatele ja järelikult see lünk või vahemaa teadusest kuni ettevõtluseni, mis vahendatakse n-ö patendi puhul, selles suunas tuleb tõsiselt töötada,'' laiendas Ustav.

Kasulik patent võib tuua sisse miljoneid. ''Näeme, et meil on olemas patendid, mis omavad üleilmset katet – USA, Kanada, Austraalia, Jaapan, Euroopa, mis on meile juba praeguseks toonud juba üle seitsme miljoni euro sissetulekut. Sellel patendil on veel 10 aastat sellel patendil minna, näeme, et igal aastal see praktiliselt kahekordistub,'' tõi akadeemik enda ettevõtte näol näite.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.