Tallinna ülikoolis arutleti kultuuri digitiseerimise üle ({{commentsTotal}})

Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1475147534000 | amCalendar}}

Tallinna ülikoolis toimus neljapäeval ja reedel konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", kus arutlevad maailma tippeksperdid kultuuri digiteerimisega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle avalikus ning erasektoris.

„Mäluasutused kannavad meie jaoks olulist funktsiooni – nad aitavad meil mäletada, et me kasutaks mälu kui viljakat pinnast iseenda, kogukonna, majanduse ja heaolu kasvuks ning arenguks. Võrgustunud ühiskondades, on mäluasutustel harukordne võimalus pakkuda sisu palju laiematele auditooriumidele kui eales varem,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

"Iga ajaga kaasas käiv arhiiv, muuseum, raamatukogu või loomeettevõte on kokku puutunud digimaailma pakutavate võimalustega säilitada oma kogusid, salvestada oma tegevust ning oma teenuseid ka innovatiivsel moel välja pakkuda," lisas Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse (MEDIT) juhataja Indrek Ibrus.

Konverentsil otsiti muu hulgas vastust küsimustele, kuidas seda hästi teha, mida peaksid IT- ja loomeettevõtted arvestama kultuurisektoriga koos digiteenuseid arendades ja mitmetele teistele kultuuri digiteerimisega ning kuidas tagada, et kultuurivaldkonna suurandmed oleks kasutatud nõnda, et see annaks kultuurile lisaväärtust. Esinesid valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.