Tallinna ülikoolis arutleti kultuuri digitiseerimise üle ({{commentsTotal}})

Tallinna Ülikool Autor: Postimees/Scanpix
{{1475147534000 | amCalendar}}

Tallinna ülikoolis toimus neljapäeval ja reedel konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", kus arutlevad maailma tippeksperdid kultuuri digiteerimisega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle avalikus ning erasektoris.

„Mäluasutused kannavad meie jaoks olulist funktsiooni – nad aitavad meil mäletada, et me kasutaks mälu kui viljakat pinnast iseenda, kogukonna, majanduse ja heaolu kasvuks ning arenguks. Võrgustunud ühiskondades, on mäluasutustel harukordne võimalus pakkuda sisu palju laiematele auditooriumidele kui eales varem,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

"Iga ajaga kaasas käiv arhiiv, muuseum, raamatukogu või loomeettevõte on kokku puutunud digimaailma pakutavate võimalustega säilitada oma kogusid, salvestada oma tegevust ning oma teenuseid ka innovatiivsel moel välja pakkuda," lisas Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse (MEDIT) juhataja Indrek Ibrus.

Konverentsil otsiti muu hulgas vastust küsimustele, kuidas seda hästi teha, mida peaksid IT- ja loomeettevõtted arvestama kultuurisektoriga koos digiteenuseid arendades ja mitmetele teistele kultuuri digiteerimisega ning kuidas tagada, et kultuurivaldkonna suurandmed oleks kasutatud nõnda, et see annaks kultuurile lisaväärtust. Esinesid valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist.



Ühe minuti loeng: mis muudab koolilapsed õnnetuks?

Kuigi on lihtne arvata, et õpilaste mureliku meele põhjus on kooliväsimus, võib olla väsimus hoopis märk mõningatest puuduvatest õpioskustest, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.

Video: TalveAkadeemia teaduspäev

Tartus ja Tallinnas toimunud Tudengiteaduse nädal tipnes teaduskeskuses Ahhaa toimuva teaduspäevaga. Ettekandeid tudengite uurimistöödest sai jälgida ka ERR Novaatori vahendusel. Teadustööde selleaastaseks läbivaks märksõnaks oli sel aastal jätkusuutlikkus.

Energiatootjate süsinikuheitmete maht ei kasva

Maailma energiasektori süsinikdioksiidiheitmete hulk ei kasvanud mullu kolmandat aastat järjest.