Tallinna ülikoolis arutleti kultuuri digitiseerimise üle ({{commentsTotal}})

Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1475147534000 | amCalendar}}

Tallinna ülikoolis toimus neljapäeval ja reedel konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", kus arutlevad maailma tippeksperdid kultuuri digiteerimisega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle avalikus ning erasektoris.

„Mäluasutused kannavad meie jaoks olulist funktsiooni – nad aitavad meil mäletada, et me kasutaks mälu kui viljakat pinnast iseenda, kogukonna, majanduse ja heaolu kasvuks ning arenguks. Võrgustunud ühiskondades, on mäluasutustel harukordne võimalus pakkuda sisu palju laiematele auditooriumidele kui eales varem,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

"Iga ajaga kaasas käiv arhiiv, muuseum, raamatukogu või loomeettevõte on kokku puutunud digimaailma pakutavate võimalustega säilitada oma kogusid, salvestada oma tegevust ning oma teenuseid ka innovatiivsel moel välja pakkuda," lisas Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse (MEDIT) juhataja Indrek Ibrus.

Konverentsil otsiti muu hulgas vastust küsimustele, kuidas seda hästi teha, mida peaksid IT- ja loomeettevõtted arvestama kultuurisektoriga koos digiteenuseid arendades ja mitmetele teistele kultuuri digiteerimisega ning kuidas tagada, et kultuurivaldkonna suurandmed oleks kasutatud nõnda, et see annaks kultuurile lisaväärtust. Esinesid valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist.



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.