Tallinna ülikoolis arutleti kultuuri digitiseerimise üle ({{commentsTotal}})

Tallinna Ülikool Autor: Postimees/Scanpix
{{1475147534000 | amCalendar}}

Tallinna ülikoolis toimus neljapäeval ja reedel konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", kus arutlevad maailma tippeksperdid kultuuri digiteerimisega kaasnevate võimaluste ja väljakutsete üle avalikus ning erasektoris.

„Mäluasutused kannavad meie jaoks olulist funktsiooni – nad aitavad meil mäletada, et me kasutaks mälu kui viljakat pinnast iseenda, kogukonna, majanduse ja heaolu kasvuks ning arenguks. Võrgustunud ühiskondades, on mäluasutustel harukordne võimalus pakkuda sisu palju laiematele auditooriumidele kui eales varem,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

"Iga ajaga kaasas käiv arhiiv, muuseum, raamatukogu või loomeettevõte on kokku puutunud digimaailma pakutavate võimalustega säilitada oma kogusid, salvestada oma tegevust ning oma teenuseid ka innovatiivsel moel välja pakkuda," lisas Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse (MEDIT) juhataja Indrek Ibrus.

Konverentsil otsiti muu hulgas vastust küsimustele, kuidas seda hästi teha, mida peaksid IT- ja loomeettevõtted arvestama kultuurisektoriga koos digiteenuseid arendades ja mitmetele teistele kultuuri digiteerimisega ning kuidas tagada, et kultuurivaldkonna suurandmed oleks kasutatud nõnda, et see annaks kultuurile lisaväärtust. Esinesid valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist.



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.