Kristjan Port: probleem on inimestes, mitte robotites! ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: joseherme/Creatrive Commons

Ajal, kui robotid tegutsesid väljamõeldud maailmas, olid ka probleemid väljamõeldised ja väljamõeldisi ei pidanud kartma, kuna need olid ju mõttekujutelmad, fantaasiad, luiskelood.

Robotid ise olid omakorda ja on taolise arvustuse suhtes immuunsed, sest neid vajab fiktsioon eksisteerimiseks. Seega paistsid robotid reaalsete ja ohud. Kuid need probleemid, need on puhas spekulatsioon, mida keegi tegelikult ei tea.

Isegi kui ulmekirjanik Isaac Asimov sõnastas kunagi robotitele mõeldud reeglid, käsitleti seda kui intrigeerivat mõttemängu, kirjanduslikku puänti põneva loo koostamiseks. Nende järgi ei tohtivat robot inimesele viga teha ega lasta oma tegevuse või tegevusetuseta inimesele halba juhtuda. Masininimene peab täitma bioloogilise inimese käske, tehes erandi, kui need on vastuolus eelmise seadusega, st robotit ei saa sundida inimesi tapma.

Lõpuks pidanuks robot enese eest hoolt kandma sedavõrd, et ei lähe konflikti eelmise kahe seadusega, st robot ei saa end remontida inimest ohustades. Nagu öeldud, need reeglid olid vajalikud fantaasiamängudeks. Kui tõsisemalt järele mõelda, siis sokutab Asimov vastutuse robotile, sest distsiplineerimatu oleks robot. Kusjuures robotilt eeldavad kirjeldatud reeglid kõrget, inimesega sarnast intelligentsust. Jällegi, fantaasias on see lihtne ära teha.

Laskudes pärisellu ja nüüd, kui inimene ongi hakanud keerukama käitumisega roboteid valmistama, tõstatub robotite reeglite küsimus tõsieluliselt päevakorda. Siingi on keskseks küsimuseks vastutus. Me ei näe veel, et masinad on piisavalt intelligentsed eristamaks inimeste käskudes midagi halba, mistõttu langeb vastutus roboti loojale, inimesele. Näiteks kui robot teeb ravivea või sõidab autonoomne sõiduk otsa teisele liigikaaslasele, otsib kohtunik süüdlast inimesest.

Euroopa Liidus algatati kevadel intrigeeriv seadusalgatus, tänu millele hakkab tasahilju moodustuma rida, mis algab sõnadega ''õigus''. Meil on olemas ''õigus olla unustatud'', mille tulemusel saaks otsimootorite robotite mälust kustutada otsimiste ebamugavust kannatava isiku andmed. Uus algatus tahab nõuda ''õigust aru saada'' ehk mõista, miks jõudis mõni intelligentne masin just sellise otsuseni. Näiteks raviprotsessi kaasatud neuraalse võrgu põhimõtteid rakendav nn süvaõppiv masin peab oskama seletada, kuidas jõudis see raviga seotud otsuseni.

Neurovõrke kasutatakse tulemuslikult paljude keeruliste probleemide lahendamisel. Ainuke häda inimese jaoks on see, et keegi õigesti ei teagi, kuidas selline süsteem oma vastuse saab. Mõnikord on saadud vastus erakordselt huvitav, ümberöelduna ootamatu ja ohtlik. Seetõttu ei saa süüd rajada masinale, vaid see siirdub arenguniiti pidi inimesele.

Kõike seda arvestades koostas Briti standardite instituut esimesed kaasaegsed ametlikud robotite reeglid eesmärgiga luua eetiliselt argumenteeritud raamistik robotite loojatele. Ideestikust saab aimu sissejuhatavas osas toodud põhimõtetest, mille järgi ei tuleks valmistada roboteid, mille ainukeseks või esmaseks eesmärgiks on inimeste tapmine; vastutavaks subjektiks on inimesed, mitte robotid; ja iga roboti ülevalpidamise osas peab olema võimalik tuvastada, kes selle sellisena valmistas.

Robot ei tohiks ka kedagi petta. Näiteks ei tohi see petta teise inimese robotit kukkuma kanalisatsioonikaevu, luisata inimestele midagi, mis ei ole tõsi või jätta vastastele mulje, et tal on laskemoon otsas. Näete, selles viimases küsimuses võib vaielda, sest vastase surmamisele leitakse moraalne õigustus. Küll aga ei tohiks robot petta lapsi ega muutuda neile liiga meeldivaks, sest inimestes võib tärgata kiindumus masina vastu.

Sarnasele järeldusele, pidades silmas rohkem täiskasvanud elanikkonda, jõudis viie aasta eest ka Euroopa robotite uurimise võrgustiku EURON juht Henrik Christensen, kelle arvates ei tohiks robotid olla seksuaalselt veetlevad ega inimlikult ilusad. Probleem on inimestes, mitte robotites!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.