Inimene on vägivaldsuse pärinud oma eellastelt ({{commentsTotal}})

Miks on inimesed üksteise suhtes nii vägivaldsed? Miks tapavad inimesed oma liigikaaslasi? Teadlased ja filosoofid on selle üle sadu aastaid pead murdnud. Näiteks Thomas Hobbes arvas, et vägivaldsus on inimese loomulik seisund, Jean-Jacques Rousseau aga, et vägivaldseks võib inimese vormida teda ümbritsev keskkond.

Nüüd aga väidavad Hispaania teadlased evolutsioonibioloogilise uuringu põhjal, et inimest ja meie lähimaid ahvidest sugulasi iseloomustav kõrgendatud vägivaldsus pärineb vähemalt osaliselt meie kunagistelt ühistelt esivanematelt.

Jose Maria Gomez Granada ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et letaalne vägivald ehk otse välja öeldes tapmine tundub ühel osal primaatidest, nende seas ka inimesel kindlalt veres olevat.

Nad analüüsisid enam kui nelja miljoni surmajuhtumi kohta kogutud andmeid. Juhtumid hõlmasid enam kui tuhandet imetajaliiki ja enam kui kuutsada inimrühma kiviajast tänapäevane.

Ilmnes, et liigikaaslaste tapmiste arvele läks kõigist neist juhtudest umbes 0,3 protsenti. Kuid selles imetajate rühmas, mis hõlmab kõiki primaate, närilisi ja nende esivanemaid, on see protsent juba 1,1, primaatide ja meie kõige-kõige lähemate sugulaste seas 2,3.

Kõigi tänapäeva inimeste ühistest eellastest, kes ilmusid maamunale umbes 200 tuhande aasta eest, sai liigikaaslase käe läbi surma umbes kaks protsenti, mis on primaatide kohta üsna keskmine tulemus.

See aga kõik kokku viitabki, et inimesed on oma kalduvuse vägivaldsusele eellaastelt pärinud. Või vähemalt on sellel kalduvusel tugev pärilik komponent.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.