Mehhikos tuli ilmale kolme vanemaga laps ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: sreejith Kenoth/Creative Commons

Mehhikos tuli aprillis üle aastate ilmale esimene kolme bioloogilise vanemaga laps. Tehnikat kasutati surmava närvisüsteemi arengut mõjutava mitokondriaalse haiguse ennetamiseks.

Leighi sündroom oli nõudnud eelnevalt kahe Jordaania päritolu vanema järeltulija elu. Reeglina juba varajases nooruses surmaga lõppevat pärilikku haiguse taga on vigased mitokondrid. Rakke energiaga varustavad jõujaamad, milles leiduvat pärilikkusainet pärandatakse edasi ainult emaliinis. Mitokondriaalsete haiguste sümptomeid on võimalik mõnel juhul erinevate ravimitega leevendada, kuid nende väljaravimine on sellisel kujul võimatu.

Alternatiiviks on probleemi juba eos ennetada ja kasutada doonori mitokondreid. Kuigi mitokondrites leidub vaid 37 geeni, mis moodustab vanemate umbes 20 000 geenist vaid murdosa, viidatakse taoliselt ilmale tulnud lastele sageli kui kolme vanemaga lastele. Praktikas on doonori mitokondritest kasu lõikamiseks kolm võimalust – tsütoplasma ülekanne ning kahte tüüpi rakutuuma siirdamine.

Esimesel juhul võetakse doonori munarakust kõik peale selle tuuma ja siiratakse ema munarakku, misjärel viljastatakse munarakk isa spermiga. 1990. aastate alguses kasutatud tehnika ei osutunud aga ohutuks ja mitmeid taoliselt ilmale tulnud lapsi tabasid arenguhäired. Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiohutusamet keelustas tehnika eetilistel kaalutlustel ja teaduslike argumentide alusel 2002. aastal.

Teisel juhul viljastatakse isa spermaga nii ema kui ka doonori munarakk. Mõlemast üherakulisest embrüost eemaldatakse seejärel rakutuum ja siirdatakse emalt pärinev tuum doonorembrüosse. Protseduur leidis möödunud aastal Suurbritannia seadusandjate heakskiidu. Süüria vanemaid tehnika aga usulistel põhjustel täielikult ei rahuldanud, kuna hõlmas ühe embrüo päästmiseks teise embrüo hävitamist.

Nõnda asendas Ameerika Ühendriikide arst John Zhang kolleegidega enne doonori munaraku viljastamist doonori rakutuuma ema rakutuumaga. Viiest viljastatud munarakust arenes normipäraselt edasi vaid üks. Samuti polnud tehtud asendus täiuslik.

Praeguseks viie kuu vanuseks saanud Abrahimi rakke uurides leidsid teadlased, et laste mitokondritest on vigased umbes üks protsent. Zhang spekuleerib kolleegidega, et tõenäoliselt kandus osa ema mitokondritest koos rakutuumaga doonorrakku. Kuigi Abrahimi ema mitokondritest ei töötanud normipäraselt 18 protsenti ehk tegu on märkimisväärse edusammuga, on eelnevad teadustööd vihjanud, et vigaseid mitokondreid tekib rakkudes juurde veidi kiiremini kui terveid, pole oht veel täielikult möödas.

Juhul kui Abrahimi seisund aga aastatega ei halvene, võib see kujutada täiendavat argumenti tehnika seadustamiseks teistes riikides. Lapse vanematel on Ameerika Ühendriikide kodakondsus, seal on aga protseduur keelatud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: