Mehhikos tuli ilmale kolme vanemaga laps ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: sreejith Kenoth/Creative Commons

Mehhikos tuli aprillis üle aastate ilmale esimene kolme bioloogilise vanemaga laps. Tehnikat kasutati surmava närvisüsteemi arengut mõjutava mitokondriaalse haiguse ennetamiseks.

Leighi sündroom oli nõudnud eelnevalt kahe Jordaania päritolu vanema järeltulija elu. Reeglina juba varajases nooruses surmaga lõppevat pärilikku haiguse taga on vigased mitokondrid. Rakke energiaga varustavad jõujaamad, milles leiduvat pärilikkusainet pärandatakse edasi ainult emaliinis. Mitokondriaalsete haiguste sümptomeid on võimalik mõnel juhul erinevate ravimitega leevendada, kuid nende väljaravimine on sellisel kujul võimatu.

Alternatiiviks on probleemi juba eos ennetada ja kasutada doonori mitokondreid. Kuigi mitokondrites leidub vaid 37 geeni, mis moodustab vanemate umbes 20 000 geenist vaid murdosa, viidatakse taoliselt ilmale tulnud lastele sageli kui kolme vanemaga lastele. Praktikas on doonori mitokondritest kasu lõikamiseks kolm võimalust – tsütoplasma ülekanne ning kahte tüüpi rakutuuma siirdamine.

Esimesel juhul võetakse doonori munarakust kõik peale selle tuuma ja siiratakse ema munarakku, misjärel viljastatakse munarakk isa spermiga. 1990. aastate alguses kasutatud tehnika ei osutunud aga ohutuks ja mitmeid taoliselt ilmale tulnud lapsi tabasid arenguhäired. Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiohutusamet keelustas tehnika eetilistel kaalutlustel ja teaduslike argumentide alusel 2002. aastal.

Teisel juhul viljastatakse isa spermaga nii ema kui ka doonori munarakk. Mõlemast üherakulisest embrüost eemaldatakse seejärel rakutuum ja siirdatakse emalt pärinev tuum doonorembrüosse. Protseduur leidis möödunud aastal Suurbritannia seadusandjate heakskiidu. Süüria vanemaid tehnika aga usulistel põhjustel täielikult ei rahuldanud, kuna hõlmas ühe embrüo päästmiseks teise embrüo hävitamist.

Nõnda asendas Ameerika Ühendriikide arst John Zhang kolleegidega enne doonori munaraku viljastamist doonori rakutuuma ema rakutuumaga. Viiest viljastatud munarakust arenes normipäraselt edasi vaid üks. Samuti polnud tehtud asendus täiuslik.

Praeguseks viie kuu vanuseks saanud Abrahimi rakke uurides leidsid teadlased, et laste mitokondritest on vigased umbes üks protsent. Zhang spekuleerib kolleegidega, et tõenäoliselt kandus osa ema mitokondritest koos rakutuumaga doonorrakku. Kuigi Abrahimi ema mitokondritest ei töötanud normipäraselt 18 protsenti ehk tegu on märkimisväärse edusammuga, on eelnevad teadustööd vihjanud, et vigaseid mitokondreid tekib rakkudes juurde veidi kiiremini kui terveid, pole oht veel täielikult möödas.

Juhul kui Abrahimi seisund aga aastatega ei halvene, võib see kujutada täiendavat argumenti tehnika seadustamiseks teistes riikides. Lapse vanematel on Ameerika Ühendriikide kodakondsus, seal on aga protseduur keelatud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.