Kristjan Port: Twitter ootab optimislikke kosilasi ({{commentsTotal}})

Autor: Uncalno Tekno/Creative Commons

Twitteri kohta leiab arvukalt arvamusi. Ametlikult on tegemist reaalajas avaliku eneseväljenduse ja vestluse platvormiga. Kui küsida, kuidas keegi seda keskkonda oma kogemuse põhjalt kirjeldab, kuuleb vastuseks, et see on sidepidamise vahend, infoallikas, arvamuskeskkond ja siis on neid, kes kasutavad seda poliitika tegemiseks, asjade müügi edendamiseks jne.

Võiks ju arvata, et kõik kasutusviisid on lisaks 300 miljonile kliendile kasulikud ka teenuse omanikele. Ometi ei pea viimane paika. Teenus sai kevadel kümneaastaseks ega pole suutnud nende aastatega kasumit teenida. Otse vastupidi, viimase viie aastaga on raha põlenud kahe miljardi USD eest, andes raha tulle lisajatele tagasi vaid lootuste soojust.

Optimistidest pole seni puudust olnud, sest Twitter on viimased kolm aastat olnud börsil kaubeldav. Börsil räägitakse müügiahela nn viimasest rumalast, kelle kätte jäävad väärtuse kaotanud aktsiad. Twitteri puhul on aktsia väärtus jätkuvalt langenud, makstes 2014. aasta kevadel 69 USD ja suvel oleks sama väärtpaberi saanud 14 USD eest. Võibolla on viimasest rumalast siiski vara mõtelda ja õigem oleks näha investoreid kui optimismi andureid.

Kõrvutuseks, Google’il täitus teisipäeval 16 aastat ja see firma on enamuse tegutsemise ajast olnud kasumlik. Twitteri viimase kümne aasta jooksul on Google tootnud igal aastal aktsionäridele aina rohkem raha. Näiteks 2006. aastal teenis iga aktsia peeaegu viis dollarit ja jooksval aastal on see juba üle 25 dollari.

Twitterile heidetakse ette, et teenus pole kümne aastaga suutnud välja kujundada oma põhiolemust ja ühese sihi puudumise või alternatiivsete sihtide paljususe tõttu on olnud väga keeruline rakendada seda rahavankri ehk toimiva ärimudeli ette. Aasta eest kutsuti firma tüüri juurde tagasi selle asutaja Jack Dorsey lootustega, et sünnitaja säde pole temas kadunud ja selle saab puhuda uueks arenguleegiks. Paraku olukord oluliselt ei paranenud.

Küll aga on säilinud omamoodi optimism. Usk, et avaliku ning lakoonilise eneseväljenduse ja vestluse platvorm on inimestele vajalik ja kui leitakse õige rakendamise viis, siis ulatuvad teenuse näpud ka kliendi rahakotini. Optimismi kinnitab eelmisel nädalal levima hakanud kuulujutt, nagu oleks omanikud valmis Twitteri edasi müüma. Uudise peale tõusis Twitteri aktsia hind 21 protsenti. Arvestades, kui kauge on kuulujutt sellest, et sünnib reaalselt garanteeritud positiivne muutus, iseloomustab sündinud olukord juba nimetatud optimismi, mille järgi ükskõik kes peale olemasolevate peremeeste suudab firmas peituva potentsiaali teenima panna.

Lausa ''ükskõik kellest'' jutt siiski ei käinud. Esialgu mainiti Google’it haldavat Alphabeti ja tarkvara kui teenuse ning pilverakenduste platvorme pakkuva Salesforce nimesid. Alanud nädalal lisandus veel Walt Disney Co. Esmaspäeval keeldus peadirektor Dorsey kuulujutte kommenteerimast. See paistis spekulantide isu vaid kergitavat ja huvi Twitteri aktsiate ostu vastu kergitas selle väärtust veelgi.

Kolm teineteisest oluliselt erinevat kosilast toidavad fantaasiat, milliseks oleks võimalik Twitter muuta. Kas sellega saaks pakkuda reklaame, nagu seda teeb Google? Või arendada elukestva õppimise teenuskeskkonnaks kuni ajakirjandusega konkureeriva reaalajas uudiste vahendajani? Kuid miks mitte muuta senine lühisõnumite ja eneseväljenduse teenus meedia platvormiks, mille kaudu saab müüa vaatajakohti spordivõistlustele, filmidele ja kõigele muule sisule, mida pakub Disney?

Tegelikult tahaks Twitterit ka Facebook. Ent kuna nad tegutsevad ühises sotsiaalmeedia sfääris, siis ei laseks ilmselt USA ega EL-i valvurid konkurendi alla neelamisega monopoolsel ettevõttel sündida. Ent mida teeksid sina? Õige vastuse eest on võimalik teenida miljon dollarit või isegi rohkem.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.