Pesupesu saastab keskkonda rohke plastpuruga   ({{commentsTotal}})

Inimtegevus saastab keskkonda. Tundub, et sinna pole tänapäeval enam midagi parata, sest briti teadlaste uuringust selgub, et kasvõi niisuguses igapäevases teos nagu pesu pesemine tekib sadu tuhandeid plastkiude, millest pääsevad tõenäoliselt paljud läbi reoveepuhastite ka looduskeskkonda.

Plymouthi ülikooli teadlased tegid katseid, milles uurisid, mida sisaldab pesuvesi, milles on 30 kuni 40 kraadisel temperatuuril pestud mitmesuguseid sünteetilisest materjalist rõivaesemeid.

Doktorant Imogen Napper ja tema juhendaja Richard Thompson kirjutavad ajakirjas Marine Pollution Bulletin, et nende uuritud nende uuritud riidesortidest tekitab kõige rohkem mikrokiude akrüül. Kuuekilose pesukoguse puhul tekib keskmiselt 728 789 mikrokiudu. Polüestrist rõivaid pestes tekib mikrokiude 496 030 ja puuvilla-polüestri segamaterjal annab samadel tingimustel 137 951 mikrokiudu.

Pisikestest plastiosakestest koosnev saaste on eriti suureks mureks kujunenud maailma meredes, poolustelt ekvaatorini ja pinnast põhjani. See saaste kahjustab mereolendeid ja ka neist olenditest toituvaid inimesi. Hinnangute järgi sattub maailmamerre igal aastal 12 miljonit tonni plastprügi.

Nüüd on siis senisest selgemini teada, mis osa on siin mängida meie rõivastel. Ja tänane teaduslik soovitus oleks siis kanda rohkem puuvilla sisaldavaid rõivaid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.