Tihased on ühed aeglasemini rändavad linnud ({{commentsTotal}})

Sinitihased läbivad rände ajal päeva jooksul keskmiselt 28 km.
Sinitihased läbivad rände ajal päeva jooksul keskmiselt 28 km. Autor/allikas: Joe Dyer / flickr.com

Osa lindudest lendavad talvitama kaugetesse lõunamaadesse, teised aga ei võta vaevaks pika teekonna läbimist ning jäävad talve saabudes kas paigale või hulguvad vähemal määral lõuna või põhja poole. Selliselt rändavaid linde, kelle hulka kuuluvad ka meil pesitsevad tihased, nimetatakse hulguränduriteks ning neid näeb sõna otseses mõttes ringi hulkumas ja parimaid talvitamiskohti otsimas.

On siiski tihaseid, kes suunduvad lõunapoolsetele aladele, kuid ka sel juhul mitte väga kaugele. Põhjus võib olla selles, et kaugränduritega võrreldes on tihaslaste tiivad kehasuurust arvestades evolutsiooni käigus kujunenud suhteliselt lühikeseks, kuna lähemaid distantse saab läbida ka lühikeste tiibadega.

Tänavune sügis on tihaslaste rände osas eriline – nii massilist läbirännet ei ole Kabli linnujaamas kogu jaama ajaloo vältel täheldatud. Mis veelgi huvitavam, vastupidiselt iga-aastasele tavapärasele rändesuunale liikusid tihased sel aastal hoopis põhja poole. Lindude ülelendu jälgides võib jääda mulje, et nad liiguvad üsna kiiresti ja võiksid läbida pikki vahemaid, kuid kui kaugele jõuab tihane päevaga lennata?

Kuigi erinevad tehnilised vahendid võimaldavad üsna täpselt jälgida paljude lindude liikumist, ei ole väikestele värvulistele kahjuks võimalik väga võimsaid ning liikumist reaalajas kajastavaid seadmeid kinnitada. Siinkohal on abiks vaid lindude rõngastamine, mille suurimaks puuduseks on kõrge aja- ja energiakulu, sest linnu liikumise kohta teabe saamiseks tuleb rõngastatu uuesti tabada. Tabamise tõenäosus on aga väike.

Õnneks kulgeb lindude ränne teatud kindlat rada pidi, näiteks mööda mererannikut. Lindude rõngastamisel ja neid järgmises jaamas uuesti tabamisel koguneb aja jooksul piisavalt infot, mis võimaldab teha järeldusi lindude rändekiiruse kohta. Läänemere idakaldal on selline rõngastusjaamade võrgustik olemas: Eestis rõngastatakse linde Kablis ja Sõrve säärel ning linnujaamad on ka Lätis, Leedus, Kaliningradi oblastis ja Poolas.

Rõngastusjaamade viimase neljakümne aasta andmestikku analüüsides selgub, et rasvatihased läbivad päeva jooksul keskmiselt vaid 33 km. On ka üksikuid isendeid, kes läbivad päevas üle 300 km. Muljetavaldavaim rasvatihane suutis 16 päeva jooksul läbida 1317 km, mis teeb keskmiseks läbitud vahemaaks päevas 82 km. Sinitihased on aga veel aeglasemad – nemad läbivad päeva jooksul keskmiselt 28 km. Siiski rändavad Rootsist ja Taanist teed alustavad rasvatihased keskmiselt 11 km päevas rohkem, kuna nende ränne kulgeb vähemalt osaliselt üle mere. Mõlemad tihaseliigid on keskmisest veelgi aeglasemad rände alguses septembri esimesel poolel – rasvatihased läbivad siis keskmiselt 24 km, sinitihased aga 19 km päevas.

Seega, võrreldes metsvindi ja punarinnaga, kes läbivad päevas keskmiselt 66 km, liiguvad tihased poole aeglasemalt, olles ühed kõige aeglasemalt rändavad linnud. Eelkõige tuleneb see sellest, et tihased ei käi talvitamas kaugel ning nende ränne ei ole sirgjooneline lend ühest punktist teise, vaid pigem puult puule toidu otsimine.

Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.