USA astronaut kutsus noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid ({{commentsTotal}})

USA astronaut Douglas Wheelock pidas ettekande Tallinna tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses Mektory, kirjeldades elu rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) ning kutsudes noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid. Üheks läbivaks teemaks oli ka hirm, millega astronautidel tuleb toime tulla.

Douglas Wheelockil on selja taga kaks missiooni, ta on viibinud kosmoses 178 päeva ning teinud kosmosekõndi 43 tundi ja 30 minutit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Töö orbiidil on suuresti koostöö USA ja Venemaa vahel. Tänagi tuli Wheelock Tallinnasse Moskvast.

Wheelock rääkis haaravalt veemulli käitumisest kaaluta olekus, 60 päikesetõusust ja -loojumisest ööpäeva jooksul, üksildustundest, mis paneb kosmoseavarustes tegema asju, millele varem ehk ei mõelnud, nagu luuletamine, ning hirmust, millega tuleb toime tulla.

"Kõigepealt, siia ilma sünnime me ainult kahe hirmuga - me kardame valju heli ja kukkumist. Kõik muu, mida sa kardad, see ilmselt on hirm läbikukkumise ees. Kuid kõik suured asjad, mida me iial näinud oleme, on välja kasvanud läbikukkumistest, tõsistest läbikukkumistest. Julgus ei ole mitte hirmu puudus, vaid hirmuga toimetulek," rääkis Wheelock.

Esimene avakosmossesse minek ehk kosmosekõnd on igal juhul ahhaa-elamus.

"Ja kui heitsin pilgu süvakosmosesse, oli mul tohutu hirm, et ma ei taha laevast lahti lasta. Võib-olla on see meie loomupärane kukkumise hirm, et kui ma lahti lasen, siis lendangi ära. Sa hoiad kinni, sest sa tunned, et sa kukud. Esimene asi, mida ma pidin tegema, oli veenma ennast, et kinnita see kolmemeetrine köidik või konks ja lase lahti," kirjeldas astronaut.

Wheelock rõhutas korduvalt, et ta oli tavaline laps, tavalisest linnast ja et astronaudiks ei saa erilised inimesed. Küll aga peab olema uudishimulik, peab julgema palju küsida ja tundma huvi teaduse vastu.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: