ÜRO: antibiootikumresistentsus ähvardab tervet maailma ({{commentsTotal}})

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kohtumisel ÜRO-s andsid maailma juhid haruldaselt üksmeelselt märku soovist võidelda antibiootikumresistentsuse probleemiga.

Organisatsiooni peasekretär Ban Ki-moon ütles kohtumisel, et antibiootikumresistentsus kujutab endast laiaulatuslikku ja pikaajalist ohtu inimeste tervisele, toiduainete tootmisele ja üldisele arengule. “See ei ole mingi ebamäärane tulevikujutt. See on väga reaalne tegelikkus – kõigis maailmajagudes, arenenud ja arenguriikides, maapiirkondades ja linnades, haiglates, loomakasvatustes ja väikeasulates,” sõnas Ban.

Antibiootikumresistentsus tähendab seda, et bakterid, viirused ja haigusttekitavad seened ei allu enam antimikroobsete ravimite toimele. Ban tõi näiteks mitmed nakkushaigused, mis antibiootikumresistentsusee tõttu kiiremini levivad. “Enam kui 200 000 vastsündinut sureb igal aastal nakkushaiguste tõttu, mis ei allu enam ravile olemasolevate antibiootikumidega. Aafrikas levib vee kaudu hoogsalt multiravimresistentne tüüfus, samuti suureneb HIV-i ja AIDS-i resistentsus ravimite suhtes. Eriti ravimresistentset tuberkuloosi on leitud 105 riigis ja resistentsus malaariaravimite suhtes teeb palju muret Suur-Mekongi piirkonnas,” sõnas Ban.

ÜRO 71. Peaassamblee president Peter Thomson rõhutas kiire ja ulatusliku tegutsemise tähtsust. “Liikmesriigid leppisid kokku poliitlises avalduses, mis loob hea pinna rahvusvahelise ühistegevuse jätkamiseks. Ükski riik, valdkond või organisatsioon ei suuda seda probleemi üksinda lahendada,” sõnas Thomson kohtumisel, kus osalesid ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE).

Mitte ainult tervishoiuasutuste vastutus

See on esimene kord, kui riigijuhid otsustasid antibiootikumresistentsuse probleemile lahendust otsida ühiselt ja mitmes valdkonnas üheaegselt, muu hulgas inimeste ja loomade tervishoius ning põllumajanduses. Varem on ÜRO Peaassamblee sarnase terviseteemalise avalduse teinud vaid kolmel korral, varem keskenduti HIV-ile, mittenakkuslikele haigustele ja Ebola viirusele. Tervise, toiduohutuse ja arenguohu ühislahendusena kinnitasid riigid taas oma pühendumist luua riiklikud tegevuskavad antibiootikumresistentsusega võitluseks, lähtudes siinjuures ülemaailmsest antibiootikumresistentsuse tegevuskavast, mille WHO 2015. aastal koostas.

Assambleel tehtud ühisavalduses märkisid WHO, FAO ja OIE esindajad, et koostatud plaanid on vajalikud selleks, et paremini mõista probleemi täielikku ulatust ning peatada antibiootikumresistentsete ravimite väärkasutamine inimeste ja loomade tervishoius ning põllumajanduses. Avalduses toodi välja ka mõned kohustused, mille riigid antibiootikumresistentsuse lahendamisel võtavad. "Tuleb tugevdada antibiootikumide kasutamise korda, parandada inimeste teadlikkust ning edendada head tava. Samuti toetada uute antibiootikumide alternatiivide arendamist, uut diagnostikatehnoloogia ja vaktsiinide valmistamist,” seisab avalduses.

"Antibiootikumresistentsus on suur oht inimkonna tervisele, arengule ja turvalisusele. Täna vastu võetud otsused tuleb muuta kiireteks, tõhusateks, elusid päästvateks tegudeks kõigis inim- ja loomatervise ning keskkonnasektorites. Meil ei ole palju aega jäänud,” sõnas WHO peadirektor Margaret Chan.

Levinud, samas eluohtlikud nakkushaigused nagu kopsupõletik, gonorröa ja operatsioonijärgne haavainfektsioon, samuti HIV, tuberkuloos ja malaaria muutuvad antibiootikumresistentsuse tõttu järjest raskemini ravitavaks. "Kui me midagi ette ei võta, siis avaldab antibiootikumresistentsus prognooside kohaselt märkimisväärset mõju ühiskonnale, tervise ohutusele ja majandusele, mis ohustab riikide arengut,” märgiti ühisavalduses.

WHO, FAO ja OIE hinnangul juba praegu maailmas suurenev antibiootikumresistentsuse levik tuleneb antibiootikumide ja teiste antibiootikumsete vahendite üle- ning väärkasutamisest inimeste ja loomade (kaasa arvatud kalakasvandused) ravis ning viljakasvatuses, samuti nende ravimijääkide jõudmisest pinnasesse, vilja ja vette. "Antibiootikumresistentsus pole ainult haiglate probleem, see on ka probleem meie loomakasvatuste ja toidutööstuse jaoks. Põllumajandus peab kandma oma osa sellest vastutusest, kasutama antibiootikume vastutustundlikumalt, vähendama nende kasutamise vajadust ja tagama hea loomapidamishügieeni,” ütles FAO peadirektor José Graziano da Silva.

Antibiootikumidele on alternatiive

Assambleel kutsusid riikide esindajad üles paremini kasutama olemasolevaid, taskukohaseid vahendeid, millega vältida haiguste levikut inimeste ja loomade seas – vaktsineerimist, ohutut vee kasutamist ja sanitaartingimuste parandamist, head hügieeni haiglates ning loomakasvatustes. "Samuti on tähtis rakendada viise, millega tagada olemasolevate ning uute antibiootikumide asjakohane kasutamine,” märgiti ühisavalduses.

Turul valitsevatele kitsaskohtadele osutades soovitati võtta kasutusele uued ergutusmeetmed, mis soosivad investeerimist uuringutesse ja luua uusi, tõhusaid ning taskukohaseid ravimeid, kiireid diagnoosivahendeid ning teisi tähtsaid meditsiinivahendid, mis vahetaksid välja need, mille mõju hakkab kaduma.

Lisaks toonitati, et mõistlik hind ja olemasolevate või uute antibiootikumide, vaktsiinide ja teiste meditsiiniliste vahendite kättesaadavus peaksid olema ülemaailmseks prioriteediks – tuleb arvestada kõikide riikide vajadustega.

Toimetaja: Virgo Siil



Kaelusega Euroopa naarits Hiiumaal.

Liikide kuues väljasuremine - kas ka Eestis?

Igal aastal avastatakse üle maailma sadu uusi taime- ja loomaliike – nende seas taimed, mis sisaldavad võimalikke ravimeid rasketele haigustele ja loomad, kelle insenerioskustest oleks õppida nii mõndagi. Juhtub ka, et äsja leitud liik on avastamisega samal ajal juba hääbumas. Kas väikeses Eestis tasub üldse liikide väljasuremise pärast muretseda?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: