Kablis rõngastatud linde on leitud tuhandete kilomeetrite kauguselt ({{commentsTotal}})

Pärnumaal Kabli linnujaamas on augustist novembrini üleval 17 meetri kõrgune mõrdpüünis, kuhu sattunud linnud rõngastatakse. Lindude rännet on Kablis uuritud 1969. aastast.

Kablis rõngastatud linde on leitud tuhandete kilomeetrite kaugusel. Tihaste puhul tuleb selliseid teateid näiteks kahesaja rõngastatud linnu kohta kolm. Pöialpoisse tuleb aga rõngastada tuhat, et üks teade saada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Erandlikuks taasleiuks võib pidada üht suitsupääsukest üheksa tuhande kilomeetri kauguselt. Aga üldiselt Kablis rändavad ikkagi tihaslased, põõsalinnud, rästaslased, kelle talvitusalad on Lääne-Euroopas. Neist kõige kaugemale lähevadki rästad, öörändurid, punarinnad, musträstas, laulurästas, vainuräastas, kelle rändekaugused piirduvad kolme tuhande kilomeetriga. Prantsusmaalt, isegi Hispaaniast on üksikuid leide," rääkis keskkonnaagentuuri peaspetsialist Meelis Leivits.

Tihased on tagasihoidlikumad ja talvituvad Saksamaa ja Poola aladel, kus on mõnusad talved.

Toimetaja: Merili Nael



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.