Ühe minuti loeng: kuidas me töökohal õpime?   ({{commentsTotal}})

Uuringute käigus on selgunud, et uusi teadmisi ja oskusi ei omandata töökohal enamastimitte niivõrd ametlike koolituste käigus, vaid igapäevaste tööprobleemide lahendamisel ja juhuslikul kogemuste vahetamisel kolleegidega, leiab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi analüütik Jaanika Hirv.

Sellisel õppimisel on aga üks puudus: see piirdub tihti väikese arvu inimestega. Näiteks kui sa kohvimasina juures kolleegile rääkisid, kuidas sa selle eriti sõjaka kliendi maha rahustasid, siis kaugemale see õppetund tihti ei jõuagi. Nii võibki kogenud töötaja lahkumine vahel jalad alt viia kogu osakonnal. Lisaks kulutab nii asutus tervikuna kui ka üksik töötaja teinekord palju aega ja vaeva, et lahendada probleeme või hankida infot, mis on kellegil sealsamas lähedal juba teada, aga ühed ei tea seda jagada ning teised ei oska küsida.

Seega võetaksegi enamasti palju inimesi kokku koolitusklassi, et kõigile korraga tarkust jagada. Kuid koolitusruumi see tarkus teinekord jääbki: kui õpitut mitu kuud hiljem viimaks vaja läheb, on sellest vaid hägune mälestus. Mida siis teha, et suudaksime uusi teadmisi kaasa tuua ja edukalt rakendada väljaspool koolitusruumi, seal, kus meil seda tegelikult vaja läheb?

Esiteks peame teadustama, et õppimine ei piirdu teatud aja ja kohaga. Näiteks kui koolitusel õpetatakse oma tööasendit ergonoomiliselt seadistama, siis see on alles algus. Õppimine jätkub töökohal, kui püüad välja selgitada, kuidas oma tooli õigesti reguleerida, või veel parem, aitad selles ka kolleegi ning hiljem kodus sead õigeks ka oma koolilapse töölaua.

Teiseks saame kasutada abivahendeid õpitu toomiseks aega ja kohta, kus seda kasutame: näiteks joonis töölaual õige tööasendi meenutuseks või QR-kood printeril viitega veaotsingujuhisele.

Kolmandaks saame neid õppimishetki enda jaoks salvestada, olgu siis nutitelefoniga tehtud foto, spetsiaalse rakenduse või lihtsalt kiire märkme abil. Nõnda kogume päris palju teadmisi, millest mõni võib anda lahenduse ka naaberosakonna Mari probleemile.

Nii et lisaks tarkuse otsimisele väljaspoolt oma ettevõtet või asutust, kasutagem paremini ära seda, mida oleks õppida oma kaastöötajatelt. Ettevõtteid, mis suudavad kiiret tehnoloogilist arengut enda kasuks pöörata, iseloomustab tihti töötajate pidev ja paindlik arendamine ning eri taustaga töötajate koostöö soodustamine.

Tallinna Ülikoolis on töökohal õppimist toetavaid rakendusi arendatud rahvusvahelise Learning Layersi projekti raames.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Andmeanalüüs: mees- või naisülemus – kumb on parem?

Kas eestlaste seas mõjutab arvamust oma ülemusest ülemuse sugu? Ülemuse omadused on olulised iga töötaja jaoks ja on tähtis, et jagatakse sarnaseid väärtushinnanguid. Erinevused võivad olla tingitud ka soost – kas see vastas tõele ka 2010. aastal? Seda uurisid Tartu ülikooli tudengid analüüsides sotsiaalteaduslikke andmeid.

Lasteaiaõpetajad peavad õpetust lapsekeskseks, kuid uuring näitab muud

Kuigi lasteaiaõpetajad on enda sõnul omaks võtnud 2008. aastal jõustunud õppekavas välja toodud lapsekeskse kasvatuse põhimõtted, ei lähe see kokku vaatlejate arvamusega, selgub värskelt kaitstud doktoritööst.