Ühe minuti loeng: kuidas me töökohal õpime?   ({{commentsTotal}})

Uuringute käigus on selgunud, et uusi teadmisi ja oskusi ei omandata töökohal enamastimitte niivõrd ametlike koolituste käigus, vaid igapäevaste tööprobleemide lahendamisel ja juhuslikul kogemuste vahetamisel kolleegidega, leiab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi analüütik Jaanika Hirv.

Sellisel õppimisel on aga üks puudus: see piirdub tihti väikese arvu inimestega. Näiteks kui sa kohvimasina juures kolleegile rääkisid, kuidas sa selle eriti sõjaka kliendi maha rahustasid, siis kaugemale see õppetund tihti ei jõuagi. Nii võibki kogenud töötaja lahkumine vahel jalad alt viia kogu osakonnal. Lisaks kulutab nii asutus tervikuna kui ka üksik töötaja teinekord palju aega ja vaeva, et lahendada probleeme või hankida infot, mis on kellegil sealsamas lähedal juba teada, aga ühed ei tea seda jagada ning teised ei oska küsida.

Seega võetaksegi enamasti palju inimesi kokku koolitusklassi, et kõigile korraga tarkust jagada. Kuid koolitusruumi see tarkus teinekord jääbki: kui õpitut mitu kuud hiljem viimaks vaja läheb, on sellest vaid hägune mälestus. Mida siis teha, et suudaksime uusi teadmisi kaasa tuua ja edukalt rakendada väljaspool koolitusruumi, seal, kus meil seda tegelikult vaja läheb?

Esiteks peame teadustama, et õppimine ei piirdu teatud aja ja kohaga. Näiteks kui koolitusel õpetatakse oma tööasendit ergonoomiliselt seadistama, siis see on alles algus. Õppimine jätkub töökohal, kui püüad välja selgitada, kuidas oma tooli õigesti reguleerida, või veel parem, aitad selles ka kolleegi ning hiljem kodus sead õigeks ka oma koolilapse töölaua.

Teiseks saame kasutada abivahendeid õpitu toomiseks aega ja kohta, kus seda kasutame: näiteks joonis töölaual õige tööasendi meenutuseks või QR-kood printeril viitega veaotsingujuhisele.

Kolmandaks saame neid õppimishetki enda jaoks salvestada, olgu siis nutitelefoniga tehtud foto, spetsiaalse rakenduse või lihtsalt kiire märkme abil. Nõnda kogume päris palju teadmisi, millest mõni võib anda lahenduse ka naaberosakonna Mari probleemile.

Nii et lisaks tarkuse otsimisele väljaspoolt oma ettevõtet või asutust, kasutagem paremini ära seda, mida oleks õppida oma kaastöötajatelt. Ettevõtteid, mis suudavad kiiret tehnoloogilist arengut enda kasuks pöörata, iseloomustab tihti töötajate pidev ja paindlik arendamine ning eri taustaga töötajate koostöö soodustamine.

Tallinna Ülikoolis on töökohal õppimist toetavaid rakendusi arendatud rahvusvahelise Learning Layersi projekti raames.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.