Ühe minuti loeng: kuidas me töökohal õpime?   ({{commentsTotal}})

Uuringute käigus on selgunud, et uusi teadmisi ja oskusi ei omandata töökohal enamastimitte niivõrd ametlike koolituste käigus, vaid igapäevaste tööprobleemide lahendamisel ja juhuslikul kogemuste vahetamisel kolleegidega, leiab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi analüütik Jaanika Hirv.

Sellisel õppimisel on aga üks puudus: see piirdub tihti väikese arvu inimestega. Näiteks kui sa kohvimasina juures kolleegile rääkisid, kuidas sa selle eriti sõjaka kliendi maha rahustasid, siis kaugemale see õppetund tihti ei jõuagi. Nii võibki kogenud töötaja lahkumine vahel jalad alt viia kogu osakonnal. Lisaks kulutab nii asutus tervikuna kui ka üksik töötaja teinekord palju aega ja vaeva, et lahendada probleeme või hankida infot, mis on kellegil sealsamas lähedal juba teada, aga ühed ei tea seda jagada ning teised ei oska küsida.

Seega võetaksegi enamasti palju inimesi kokku koolitusklassi, et kõigile korraga tarkust jagada. Kuid koolitusruumi see tarkus teinekord jääbki: kui õpitut mitu kuud hiljem viimaks vaja läheb, on sellest vaid hägune mälestus. Mida siis teha, et suudaksime uusi teadmisi kaasa tuua ja edukalt rakendada väljaspool koolitusruumi, seal, kus meil seda tegelikult vaja läheb?

Esiteks peame teadustama, et õppimine ei piirdu teatud aja ja kohaga. Näiteks kui koolitusel õpetatakse oma tööasendit ergonoomiliselt seadistama, siis see on alles algus. Õppimine jätkub töökohal, kui püüad välja selgitada, kuidas oma tooli õigesti reguleerida, või veel parem, aitad selles ka kolleegi ning hiljem kodus sead õigeks ka oma koolilapse töölaua.

Teiseks saame kasutada abivahendeid õpitu toomiseks aega ja kohta, kus seda kasutame: näiteks joonis töölaual õige tööasendi meenutuseks või QR-kood printeril viitega veaotsingujuhisele.

Kolmandaks saame neid õppimishetki enda jaoks salvestada, olgu siis nutitelefoniga tehtud foto, spetsiaalse rakenduse või lihtsalt kiire märkme abil. Nõnda kogume päris palju teadmisi, millest mõni võib anda lahenduse ka naaberosakonna Mari probleemile.

Nii et lisaks tarkuse otsimisele väljaspoolt oma ettevõtet või asutust, kasutagem paremini ära seda, mida oleks õppida oma kaastöötajatelt. Ettevõtteid, mis suudavad kiiret tehnoloogilist arengut enda kasuks pöörata, iseloomustab tihti töötajate pidev ja paindlik arendamine ning eri taustaga töötajate koostöö soodustamine.

Tallinna Ülikoolis on töökohal õppimist toetavaid rakendusi arendatud rahvusvahelise Learning Layersi projekti raames.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.