Kristjan Port: värkvõrk paneb oraaklid kukalt kratsima ({{commentsTotal}})

Värkvõrk.
Värkvõrk. Autor/allikas: jeferrb/Creative Commons

Soov tulevikku ette näha on paradoksaalne. Pürgimusena kirglikult hüveline tegevus on samas lugematute rahvatarkustega ette juba ebaõnnestujana pilgatav. Kirjeldatud vastuolu on nii heas tasakaalus, et ei riku ennustama kippujate indu ega ärata samas kuulajates liigset usku. Vaadakem, mida öeldakse asjade interneti kohta.

Olgu tehnoloogia ennustamise etenduse lavakujunduseks IBM-i kunagise peadirektori Thomas Watsoni prognoos, kes oli ütlemise hetkel kindlasti üks valdkonna juhtiveksperte. Ta ütles, et maailmaturul leiab ruumi võibolla viiele arvutile. See väide pärineb aastast 1943. Kusjuures siis oli maailm tänasega võrreldes palju lihtsam ja ennustamised mõneti paikapidavamad. Väljaarvatud, mida ilmsemalt Watsoni oma.

2014. aastal ennustasid ettevõtted Ericsson ja Cisco, et asjade internetti liidetakse 2020 aastaks 50 miljardit sidest hoolivat seadet. Ennustamise aastal hindasid nad internetiga ühenduses olevate autonoomsete seadmete määraks 6–14 miljardit. Erinevuse põhjus tulenes taoliste seadmete määratlusest ja kokkulugemise metoodikast. Ericsson ja Cisco on andmeside seadmete valmistajad ja neile on mõneti kasulik oma ettevõtte väärtust silmas pidades näha tulevikku internetiga ühilduvate asjade osas rikkamana. Järelikult peaks järgneva mõne aastaga lisanduma iga inimese kohta umbes seitse internetiga sidet pidavat asja.

Tegelikult polnud Ericssoni ja Cisco ennustused veel kõige optimistlikumad. Paar aastat varem ennustas juba mainitud IBM, et aastal 2015 leidub nutikaid asju umbes triljon tükki. Tegelikkus trotsib kõiki toodud visioone ja kui uskuda analüüsifirma Gartneri kalkulatsioone, on käesolevaks aastaks planeedil vähem kui üks internetiga andmeid vahetav asi inimese kohta ehk umbes 6,4 miljardit seadet.

Asjade interneti seadmete ennustusel on väga oluline mõju ärile ja poliitikale, kuna investorite raha otsib kasvu võimalusi ja andmesidet nõudvate asjade lisandumisega kaasneb hulganisti sotsiaalseid ning õiguslikke väljakutseid. Seniste ennustuste laialivalguvus viitab olukorra tõsidust trotsivale ennustamise keerukusele.

Ennustamisel kasutatakse mitut metoodikat. Näiteks mainitud Gartner lähtub kolmest iseseisvast mõtlemise viisist. Neist üheks on teooria, nagu suunaks internet turu tarbimist üksikutelt massides populaarsetelt hitt-toodetelt, nagu näiteks muusika ja filmid, rohkem nn nišitoodete suunas, tänu millele rahuldatakse küll sama paljude tarbijate vajadusi, kuid seda tehakse kõigi erisoove rohkem arvestades.

Asjade interneti puhul otsitakse populaarsete rakendusnäidete nagu telefonide, koduautomaatika ja pesumasinate asemele võimalikult palju ainulaadsemaid, pretsedendituid ja elu äärealade lahenduste automatiseerimise võimalusi. Populaarsete ja ilmsete lahenduste taha vaatamisega välditakse potentsiaalset ummikseisu, kui avastatakse, et inimesel pole ööpäevas aega sellesse lisanduvate teenuste kasutamiseks. Tavatute ja nähtamatute lahendustega tabatakse uut ja seni rahuldamata turuniši.

Teine meetod ongi seotud inimeste, nende vajadustega ja kasutuses oleva ressursiga ehk kui palju uusi seadmeid ühe maailmakodaniku kohta saaks maailmas kasutusele võtta. Kolmas lähenemine rajaneb majanduslikule ratsionaalsusele ja arvestab turul oleva rahamassi ja arendustöö, tootmise ning rakendamise kulude-tuludega. Toodud kolme kõrval on kasutusel teisigi tulevikku vaatamise meetodeid.

Igal juhul esitas Gartner äsja uue ennustuse, mille järgi on aastaks 2020 kasutusel 20–30 miljardit asjade interneti seadet. Seega võib olla üpris kindel, et nutikaid asju tuleb juurde. Samuti ollakse enamasti nõus, et ühtedeks taolisteks asjadeks hakkavad olema autod. Kuid proovi välja mõelda, millised on ülejäänud 3-4 seadeldist?'

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: