Kristjan Port: värkvõrk paneb oraaklid kukalt kratsima ({{commentsTotal}})

Värkvõrk.
Värkvõrk. Autor/allikas: jeferrb/Creative Commons

Soov tulevikku ette näha on paradoksaalne. Pürgimusena kirglikult hüveline tegevus on samas lugematute rahvatarkustega ette juba ebaõnnestujana pilgatav. Kirjeldatud vastuolu on nii heas tasakaalus, et ei riku ennustama kippujate indu ega ärata samas kuulajates liigset usku. Vaadakem, mida öeldakse asjade interneti kohta.

Olgu tehnoloogia ennustamise etenduse lavakujunduseks IBM-i kunagise peadirektori Thomas Watsoni prognoos, kes oli ütlemise hetkel kindlasti üks valdkonna juhtiveksperte. Ta ütles, et maailmaturul leiab ruumi võibolla viiele arvutile. See väide pärineb aastast 1943. Kusjuures siis oli maailm tänasega võrreldes palju lihtsam ja ennustamised mõneti paikapidavamad. Väljaarvatud, mida ilmsemalt Watsoni oma.

2014. aastal ennustasid ettevõtted Ericsson ja Cisco, et asjade internetti liidetakse 2020 aastaks 50 miljardit sidest hoolivat seadet. Ennustamise aastal hindasid nad internetiga ühenduses olevate autonoomsete seadmete määraks 6–14 miljardit. Erinevuse põhjus tulenes taoliste seadmete määratlusest ja kokkulugemise metoodikast. Ericsson ja Cisco on andmeside seadmete valmistajad ja neile on mõneti kasulik oma ettevõtte väärtust silmas pidades näha tulevikku internetiga ühilduvate asjade osas rikkamana. Järelikult peaks järgneva mõne aastaga lisanduma iga inimese kohta umbes seitse internetiga sidet pidavat asja.

Tegelikult polnud Ericssoni ja Cisco ennustused veel kõige optimistlikumad. Paar aastat varem ennustas juba mainitud IBM, et aastal 2015 leidub nutikaid asju umbes triljon tükki. Tegelikkus trotsib kõiki toodud visioone ja kui uskuda analüüsifirma Gartneri kalkulatsioone, on käesolevaks aastaks planeedil vähem kui üks internetiga andmeid vahetav asi inimese kohta ehk umbes 6,4 miljardit seadet.

Asjade interneti seadmete ennustusel on väga oluline mõju ärile ja poliitikale, kuna investorite raha otsib kasvu võimalusi ja andmesidet nõudvate asjade lisandumisega kaasneb hulganisti sotsiaalseid ning õiguslikke väljakutseid. Seniste ennustuste laialivalguvus viitab olukorra tõsidust trotsivale ennustamise keerukusele.

Ennustamisel kasutatakse mitut metoodikat. Näiteks mainitud Gartner lähtub kolmest iseseisvast mõtlemise viisist. Neist üheks on teooria, nagu suunaks internet turu tarbimist üksikutelt massides populaarsetelt hitt-toodetelt, nagu näiteks muusika ja filmid, rohkem nn nišitoodete suunas, tänu millele rahuldatakse küll sama paljude tarbijate vajadusi, kuid seda tehakse kõigi erisoove rohkem arvestades.

Asjade interneti puhul otsitakse populaarsete rakendusnäidete nagu telefonide, koduautomaatika ja pesumasinate asemele võimalikult palju ainulaadsemaid, pretsedendituid ja elu äärealade lahenduste automatiseerimise võimalusi. Populaarsete ja ilmsete lahenduste taha vaatamisega välditakse potentsiaalset ummikseisu, kui avastatakse, et inimesel pole ööpäevas aega sellesse lisanduvate teenuste kasutamiseks. Tavatute ja nähtamatute lahendustega tabatakse uut ja seni rahuldamata turuniši.

Teine meetod ongi seotud inimeste, nende vajadustega ja kasutuses oleva ressursiga ehk kui palju uusi seadmeid ühe maailmakodaniku kohta saaks maailmas kasutusele võtta. Kolmas lähenemine rajaneb majanduslikule ratsionaalsusele ja arvestab turul oleva rahamassi ja arendustöö, tootmise ning rakendamise kulude-tuludega. Toodud kolme kõrval on kasutusel teisigi tulevikku vaatamise meetodeid.

Igal juhul esitas Gartner äsja uue ennustuse, mille järgi on aastaks 2020 kasutusel 20–30 miljardit asjade interneti seadet. Seega võib olla üpris kindel, et nutikaid asju tuleb juurde. Samuti ollakse enamasti nõus, et ühtedeks taolisteks asjadeks hakkavad olema autod. Kuid proovi välja mõelda, millised on ülejäänud 3-4 seadeldist?'

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803Tartu Toomkiriku varemed põhjaküljelt, 1803
Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.Valik eksoplaneete kunstniku nägemuses.
Graafik: kõik Kepleri leitud eluks sobilikud eksoplaneedid

USA kosmoseagentuur NASA teatas hiljuti 1284 uue, sh kümnekonna eluks potentsiaalselt eluks sobiva eksoplaneedi olemasolu kinnitamisest. Kokku on Kepleri kosmoseteleskoobiga seeläbi avastanud 77 Päikesesüsteemist väljaspool asuvat väikeplaneeti, millel voolab sobivate asjaolude kokkulangemisel vedelas olekus vesi.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.