Deliktiõiguse professor rääkis inauguratsiooniloengul mittevaralise kahju hüvitamisest ({{commentsTotal}})

{{1474958139000 | amCalendar}}
Inauguratsiooniloeng räägib mittevaralise kahju hüvitamisest.
Inauguratsiooniloeng räägib mittevaralise kahju hüvitamisest. Autor/allikas: Tartu ülikool/Andres Tennus

Eesti õiguse järgi ei kuulu sugugi igasugune valu ja kannatus rahalisele kompenseerimisele. Nii tõdes Tartu ülikooli deliktiõiguse professor Janno Lahe, kes pidas sel teemal ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Mittevaralise kahju hüvitamise alused ja ulatus“.

Vaata loengut ERR Novaatorist:

Täna pidas Tartu ülikooli deliktiõiguse professor Janno Lahe ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Mittevaralise kahju hüvitamise alused ja ulatus“, kus ta arutles, millistel juhtudel on kannatanul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja millistest asjaoludest sõltub väljamõistetava hüvitise suurus.

Eestis reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist eelkõige võlaõigusseadus. Professor Janno Lahe kirjeldas, et mittevaraline (moraalne) kahju erineb varalisest kahjust selle poolest, et selle tekkimine ei vii kannatanu vara vähenemiseni.

"Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud,“ arutles Lahe.

Professor tõdes, et ka Eesti õiguse järgi ei kuulu sugugi igasugune valu ja kannatus rahalisele kompenseerimisele.

Professor Janno Lahe lõpetas Tartu ülikoolis õigusteaduse eriala 2000. aastal. Doktoritöö, milles uuriti süüd kui üht deliktiõigusliku üldvastutuse eeldust, kaitses ta 2005. aastal samuti Tartu ülikoolis. Janno Lahe on töötanud Tartu ülikoolis 2000. aastast. Aastal 2015 valiti ta deliktiõiguse professoriks ning ta töötab sellel ametikohal alates veebruarist 2016. Lisaks akadeemilistele ametikohtadele on ta 2006. aastast töötanud riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunikuna.

Salvestust inauguratsiooniloengust saab vaadata ERR Novaatori ja Tartu ülikooli televisiooni vahendusel.

Järgneb TÜ sotsiaalteaduste valdkonna Facebooki lehel ilmunud intervjuu Janno Lahega:

Mis on teie peamine uurimisvaldkond ja kuidas selleni jõudsite?

Minu peamine uurimisvaldkond on deliktiõigus. Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kui üks isik põhjustab teisele isikule, kellega tal (üldjuhul) pole lepingut, kahju (A ja B mootorsõidukid põrkavad kokku; A maja katuselt kukub lumi B-le pähe; A laeva ankur lõhub meres paikneva kaabli jne), siis ütlebki deliktiõigus, kas kahju põhjustaja selle eest vastutab ja kui jah, siis millises ulatuses.

Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud.

Jõudsin selle uurimisvaldkonnani juba teisel kursusel uurimistööd kirjutades. Kolmanda kursuse kursusetöö, bakalaureusetöö ja sellele järgnenud magistritöö ning doktoritöö sai kirjutatud loogilise jätkuna samas valdkonnas.

Millist teksti soovitate lugeda, et saada parim sissejuhatus teie erialasse?

Helmut Kozioli raamatut “Basic Questions of Tort Law from a Germanic Perspective”.

Kes või mis on teie akadeemilise karjääri suurimad mõjutajad?

Eelkõige tahaksin esile tõsta professor emeritus Paul Varulit, kelle puhul ma imetlen nii tema tohutut töövõimet kui ka oskust olla suurepärane ülemus. Valdkonnaspetsiifiliste teadmiste osas on mind aga enim mõjutanud magister iuris Tambet Tampuu, kes juhendas minu magistritööd ja aitas hea nõuga ka doktoritöö kirjutamise faasis.

Kirjeldage mõnda vahvat seika õppetööst või ülikoolielust.

Juura on tõsine asi ja ka selle õpetamise juures väga tihti nalja ei saa. Meenub siiski, et kord olin jõudnud juba veerand tundi loengut pidada, kui alles üks üliõpilane juhtis mu tähelepanu sellele, et nad ootavad tegelikult teist õppejõud teisel teemal loengut pidama. Olin lihtsalt auditooriumiga eksinud.

Millised on teie peamine eesmärk professorina ning kuidas te selle saavutate?

Loomulikult on teadustöö, rahastuse hankimine ja oma eriala arendamine äärmiselt tähtsad, aga lisaks on minu eesmärgiks anda panus sellesse, et õigusteaduskonna lõpetajad oleksid jätkuvalt kõrgel tasemel spetsialistid, kes suudavad panustada sisuliselt nii Eesti riigi kui selle õigussüsteemi arengusse.

Millised on teie põhimõtted õppetöös? On teil oma õpetamisfilosoofia?

Olen aja jooksul jõudnud tõdemuseni, et õigusteaduses pahatihti ei ole õiget ja valet. Oma eesmärgiks olen seadnud eelkõige üliõpilaste juhatamise sõlmpunktideni: et neil tekiks oskus näha ühe probleemi erinevaid lahenduskäike. Milline neist see “õige” on, et olegi seejuures alati nii oluline.

Millised tegevused laevad teie akusid kõige paremini?

Tööst aitab mul kõige paremini taastuda tegelemine oma tütre ja pojaga. Lisaks on mul püsiv kirg võrkpalli vastu.

Milline oli teie viimane kultuurielamus, mida soovitaksite teistelegi?

Viimasel ajal on sellist tüüpi elamusi väga väheks jäänud. Kuna mu väiksem laps on alles kolme kuune, olen pidanud piirduma eelkõige elamustega, mida pakub tema hoidmine.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: